Tagasi Tekstitöötlus-le

Tekstidokumendi küljendus ja ülesehitus

Selles peatükis:

  • saad teada, millega mõõdetakse lehe suurust,
  • mis on veeris, päis ja jalus,
  • kuidas kirjalikku tööd üles ehitada.

Tekstidokumendi suurus

Kui luua tekstitöötlusprogrammis (nt Wordis) uus dokument on selle vaikimisi suuruseks A4-formaat.

Tähe ja numbriga tähistatakse rahvusvaheliselt paberite suurust ehk paberiformaati, mis on paberipoogna pikkuse ja laiusega määratud suurus ja kuju. A-tähega tähistatud paberipoogna maksimummõõt on A0 ehk 841 x 1189 millimeetrit. Seda üha pooleks jagades saame järgmised väiksemad mõõdud.

A4 on neist kõige levinum ja selle mõõdud on 210 x 297 millimeetrit. Paljud plakatid ja joonised aga trükitakse suurematele paberitele. Kui A4 oskavad kõik ka kodukasutuses printerid trükkida, siis suuremate mõõtmetega trükised tuleb tellida trükiteenuseid pakkuvatest ettevõtetest.

Uus tekstidokument on vaikimisi vertikaalpaigutusega, ehk paber on n-ö püsti pidi ees. Vajadusel saab paigutuse muuta horisontaalseks.

A0-poogna jaotused (Vikipeedia)

Lehekülje osad

Lehe keskosa on mõeldud teksti ja piltide jaoks. Lehe servades jääb kitsas ala tühjaks. Trükivabasid lehe ääri nimetatakse veeristeks. Mõnikord on veeriste laiusele kindlad nõudmised, näiteks meie kooli kirjalikes töödes on see igast servast 2,5 cm. Mõnikord aga võib kohata ka nõudeid, kus vasak veeris on laiem – näiteks siis, kui plaanitakse trükitud paberid hiljem köita ja valitud köitmisviis tekitab vajaduse laiema köitevaru järele.

Lehe ülaveerist nimetatakse ka lehe päiseks ja alumist veerist jaluseks. Päisesse ja jalusesse paigutatakse mõnikord ka vähemal määral teksti. Põhikoolis lisame jalusesse ainult leheküljenumbrid.

Päise ja jaluse muutmiseks on üheks viisiks teha lehe selles osas topeltklõps. Siis muutub ülejäänud lehe tekst halliks ja seda ei saa muuta enne kui päise ja jaluse alalt on väljutud. Kuigi me põhikoolis päisesse ja jalusesse infot ei lisa (v.a leheküljenumbrid), on hea teada, kuidas kogemata sinna sattudes dokumendi teksti sisse tagasi pääseda. Tagasipääsemiseks kõige kiirem tee on lehe keskosas topeltklõpsu tegemine.

Lehe veerised on tekstivaba ala lehe servades (pildil värvitud helesiniseks). Ülemist veerist nimetatakse päis ja alumist jalus.

Read ja lõigud

Tekst jagatakse ridadeks ja lõikudeks. Lõikude vahel on sageli suurem vahe kui ridade vahel. See võimaldab teksti paremini lugeda. Käsitsi kirjutatud tekstis kasutatakse selle asemel pigem taandrida. Digitaalselt koostatud töödes (nt essee, referaat, kirjand) tuleb jälgida kirjalike tööde juhendit, et saada aru, kumb lõigueristusviis on nõutud. Meie koolis taandrida ei kasutata vaid tehakse suurem lõiguvahe.


Allikad: