E-kirja ajalugu
Esimeseks meiliprogrammiks võib pidada SNDMSG-d, mis loodi 1965. aastal Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis. See oli väga lihtne süsteem, mis võimaldas instituudi siseselt saata teateid ühelt kasutajalt teisele. Kuna sellel polnud ühendust teiste arvutivõrkudega, siis ei saa sellega saadetud teateid veel päris e-kirjadeks lugeda.
Maailma esimese e-kirja ehk meili saatis programmeerija Raymond Samuel Tomlinson meilirakenduse MAILBOX abil aastal 1971. Seega on e-kirjad üle 50 aasta vanad. Esimene kroonitud pea, kes e-posti kasutas oli 1976. aastal Inglise kuninganna Elisabeth II.
Kui algselt tuli kasutajatel e-posti teenuse eest maksta, siis 1996. aastal sai avalikkusele kätte saadavaks Hotmaili rakendus. Tasuta teenus sai kiiresti populaarseks ja 1997. aastal ostis Microsoft selle ära. Tänapäeval on Hotmail tuntud nime all Outlook.com ja on endiselt üks populaarsemaid tasuta meiliteenuseid maailmas. Lisaks sellele on veel hulgaliselt teisi meilirakendusi ja teenusepakkujaid, nagu näiteks Gmail, Yahoo Mail jne.
E-post ja digiprügi
Lakkamatult vahetatakse kogu maailmas e-posti teel erinevaid isiklikke teateid, tööalaseid meile, reklaame ja rämpsposti, mille koguhulk ületab iga päev kindlasti 300 miljardit. E-kirju saates peaks mõtlema läbi iga kirja saatmise vajaduse. Inimesed sageli ei armasta ebavajalike kirjade kustutamist ja nii säilitatakse serverites suurt hulka ebavajalikku digitaalset infot. See omakorda sunnib kasutama üha rohkemaid ressursse andmete salvestamiseks ja säilitamiseks ning selleks vajalike andmehoidlate ülalpidamiseks. Mõistlik on aeg-ajalt oma veebipostkastis puhastus läbiviia, kustutada ebavajalikud meilid ning loobuda uudiskirjadest.
Meiliaadress
Kasutajanimi
Meiliaadressi esimene osa on kasutajanimi (pildil roheline). Kasutajanimi ei tohiks olla väga pikk ega keeruline. Kui meili kasutatakse õppetöös või ametialases suhtluses, on heaks tavaks koostada kasutajanimi inimese nimest. Kasutajanimes asendatakse täpitähed ilma täppideta tähtedega, nt ä asemel a. Kui kasutajanimi koosneb mitmest nimest (näiteks eesnimi ja perekonnanimi), siis võib need kirjutada kokku või eraldada punktiga. Tühikuid meiliaadressi sees olla ei tohi!
@-märk
Esimesed meiliaadressid erinesid tänapäevastest selle poolest, et need ei sisaldanud @-märki. Aadressi osade eraldamiseks kasutati erinevaid märke, nt ! või : või + või % vms. Kui saabus aeg, kus e-kirju sai saata oma võrgust kaugemale, tekkis vajadus segaduse vältimiseks ühtviisi näidata seda, kuhu e-kiri peab jõudma. Maailma esimese e-kirja saatja Ray Tomlinson võttis 1971. aastal kasutusele @-märgi, mis on tänaseni e-postiaadressite osaks.
@ märki on leitud juba 14. sajandi tekstidest, kuid selle algupärane tähendus pole üheselt selge. Tänapäeval on aga huvitav see, et eri riikides kutsutakse seda vahvate nimedega. Näiteks Horvaatias ja Saksamaal kutsutakse seda ahviks, Tšehhis heeringarulliks, Rootsis kaneelirulliks, Venemaal koerakeseks, Soomeks kassiks, Norras seasabaks, Taivanis väikseks hiireks, Itaalias teoks ning Kreekas pardikeseks.
Domeeninimi
@ märgile järgneb domeeni nimi. Lihtsustatult öeldes viitab see sellele, millises serveris asuvale meiliaadressile e-kiri tuleb saata. Näiteks kui saadad oma kooli Outlooki postkastist õpetajale kirja, siis Outlooki rakendus vaatab aadressi lõpust, kuhu Sinu kiri tuleb toimetada.
Allikad:
- At sign. (2023). Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/At_sign
- Outlook.com. (2023). Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Outlook.com
- Peter, I. (2004). The history of email. NetHistory. https://www.nethistory.info/History%20of%20the%20Internet/email.html
- A brief history of email: dedicated to Ray Tomlinson. (kuupäev puudub). Phrasee. https://phrasee.co/blog/a-brief-history-of-email/
- Swatman, R. (2015). 1971: First Ever Email. Guiness World Records. https://www.guinnessworldrecords.com/news/60at60/2015/8/1971-first-ever-email-392973
- What do They Call the at Symbol in Other Countries? (kuupäev puudub). EasyTechJunkie. https://www.easytechjunkie.com/what-do-they-call-the-at-symbol-in-other-countries.htm