Tagasi Digisisu loomine-le

Autoriõigused

Selles peatükis saad teada:

  • kes on autor,
  • mis on autoriõigus,
  • mis on isiklikud ja varalised õigused,
  • mis on teos,
  • ja mis ei ole teos.

Nüüd jõuame ühe väga põneva teemani ja selleks on autoriõigused. Ühtlasi saad sa vastuse ka põletavale küsimusele, miks oma töödes alati allikatele viitama peab. Esmalt aga teeme selgeks, mis on teos ja kes või mis on autor.

Teos

Inimesed mõtlevad alatasa uusi asju välja. Ka koolis tuleb sul iga päev kirjutada või joonistada. Lisaks meeldib paljudele ka vabal ajal kirjutada luuletusi või jutukesi, joonistada, maalida või meisterdada. Millal aga sünnib sellise tegevuse tulemusel teos?

Esiteks peab teos olema originaalne ehk autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. See tähendab seda, et see on mingis mõttes uudne ja teiste sarnaste hulgast eristatav. Teiseks peab see kuuluma kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonda. Tehnikavaldkonnas loodut käsitletakse eraldi. Kolmandaks peaks teos olema väljendatud objektiivses vormis, nt käsikiri, joonis, helisalvestis, video vms. Ja neljandaks peab olema võimalik teost reprodutseerida ehk siis kuidagi näha, tunda, katsuda või kuulata. Seda siis kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Nt esimesel puhul kuulata kellegi esituses laulu või siis kuulata seda mingilt helikandjalt.

Teose tunnused:

  • originaalne,
  • kuulub kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonda,
  • on objektiivses vormis väljendatud,
  • on reprodutseeritav.

Teoseks ei loeta ja autoriõigustega ei kaitsta:

  • ideed, kujundid, mõisted, teooriad, protsessid, süsteemid, meetodid, kontseptsioonid, printsiibid, avastised, leiutised
  • rahvaloominguteosed
  • õigusaktid ja haldusdokumendid ning nende ametlikud tõlked
  • kohtulahendid ning nende ametlikud tõlked
  • riigi ametlikud sümbolid ja organisatsioonide sümboolika
  • päevauudised
  • faktid ja andmed
  • ideed ja põhimõtted, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid
Riigisümboolikat ei loeta teosteks. Allikas: Riigikantselei – http://www.riigikantselei.ee/?id=2501″Riigivapi seadus”, Elektrooniline Riigi Teataja, Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=1803375

Kes on autor?

Autor saab Eestis olla ainult füüsiline isik. Ettevõtet ega organisatsiooni autoriks lugeda ei saa. Teostel võib olla üks või mitu autorit, siis on tegu kas ühisautorsusega (nad on loonud teose ühiselt ja seda ei saa osadeks jagada) või kaasautorsusega (autorid on loonud teose erinevad osad). Ühisautorid on väga sageli näiteks kooliõpikutel.

Autor peab olema füüsiline isik. Näiteks raamatu “Tõde ja õigus” autoriks on Anton Hansen Tammsaare.
Foto: MUIS:PM F 2364:71, Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=17882706

Autoriks saab inimene mingi teose loomisega.

Kõik inimesed on autorid, ainult suurem osa neist ei tea seda.

prof Heiki Pisuke

Autoriõigus

Autoril on seadusega tagatud mitmed õigused. Riigiti võivad need seadused erineda, kuid üldjoontes on kõikjal autoriõiguse seaduse eesmärgiks kaitsta autorite huvisid ning nende loomingut vale ja pahatahtliku kasutuse eest ning võimaldada autoritel saada oma teoste kasutamise eest tasu.

Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks.

Autoriõiguse seadus, § 1. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded, punkt 1.

Täpselt nii nagu teose loomisel saab loojast autor, nii hakkavad samast ajahetkest kehtima ka autori õigused. See tähendab seda, et teost ei pea kuskil registreerima ega looja ennast autorina ametlikult arvele võtma.

Kui autor on igavesti teose autoriks, siis autoriõigused kehtivad kogu autori eluaja +70 aastat. Kui Tammsaare suri 1940. aastal, siis järelikult vabanesid tema teosed autoriõiguse seaduse kaitse alt aastal 2010.

Autoriõiguse kehtivuse lõppedes tohivad kõik inimesed seda vabalt kasutada (teatud piirangud siiski jäävad).


Autoriõigused jagunevad kaheks: isiklikud ja varalised õigused.

Isiklikud õigused kehtivad tähtajatult ning nendeks on:

  • Õigus autorsusele
  • Õigus autorinimele
  • Õigus teose puutumatusele
  • Õigus teose lisadele
  • Õigus autori au ja väärikuse kaitsele
  • Õigus teose avalikustamisele
  • Õigus teose täiendamisele
  • Õigus teos tagasi võtta

Varalised õigused lepitakse osapoolte vahel kokku ning neil on kindel tähtaeg. Nendeks on:

  • Õigus teose reprodutseerimisele
  • Õigus teose levitamisele
  • Õigus teose tõlkimisele
  • Õigus teose töötlemisele
  • Õigus teose kogumikele

Allikad:

  • https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005
  • http://www.autor.ee/
  • https://sisu.ut.ee/autorioigused/
  • https://youtu.be/f2CGjKTtfKQ
  • https://www.calameo.com/books/004571943ddcf738c7e6f