Tagasi Fotograafia-le

Pildistamine

Selles peatükis saad teada:

  • miks on pildistades oluline teravustada,
  • mis kolmandike reegel,
  • mida tuleks suumi kasutamise juures silmas pidada,
  • milliseid huvitavaid võtteid fotode tegemisel kasutada,
  • mis on teravussügavus ja ava,
  • mis on säriaeg,
  • mis on säritus ja ISO,
  • kuidas erinevate seadistuste vahel tasakaalu leida.

Teravustamine

Kõik algab teravustamisest! Pildistamisel on oluline jälgida, et jäädvustatav objekt oleks terav. Kaameraga pildistades tuleb päästik pooleldi alla vajutada. Nutitelefoni kaameraga pildistades tuleb ekraanil puudutada ala, mis peab teravaks
jääma.

Ebaterav ja terav kujutis. Allikas: Clarkvision.

Kolmandike reegel ja horisondi sirgus

Üks tuntumaid fotograafia kompositsiooniprintsiipe on nn kolmandike reegel, mis on tegelikult lihtsustus antiiksest kuldlõike printsiibist. Kolmandike reegel jagab foto nii pikku kui laiupidi kolmeks. Kaamerates on selline abiraamistik sageli juba automaatselt aktiveeritud. Kui see pole nii, saad selle soovi korral ka ise sisse lülitada. Raamistiku joonte ristumiskohtadesse tasub paigutada foto olulisemad kohad.

Raamistiku kasutamine aitab ka horisonti sirgena hoida. Mõnedes nutitelefonides on selle jaoks veel lisaks abijoon, mis pildistamise ajal foto eelvaatele ilmub. Pildid, mille horisont on viltu võivad üsna häirivalt mõjuda. Reeglid ei ole aga absoluutsed. Miks mitte vahel vigurit teha ja horisont meelega pildiga diagonaalseks sättida! Päris huvitavalt võib mõjuda aga see, kui õnnestub leida pildistamiseks mõni selline objekt, mis kolmandikuraamistiku järele aimab.

Suumimine

Peegelkaamerate puhul saab võimekamate objektiivide abil pildistatavat objekti suumida ilma, et kvaliteet kannataks. Seda võimaldab optiline suum ehk teisisõnu objektiivi sees paiknevad läätsed. Kompaktkaamerates võib optiline suum kas puududa või olla oluliselt vähem võimekas. Puuduolevat tavaliselt asendatakse digitaalse suumiga, mille kvaliteet jääb enamasti optikale alla. Seega tasuks nutifotograafil võimalusel suumimise asemel objektile lähemale liikuda.

Põnevaid võtteid pildistamiseks

Tehnikaid, millega fotosid tehes mängida on palju. Näiteks võib kasutada ära huvitavaid kontrastseid värve, sest hea foto ei pea ilmtingimata olema värviline. Fotod võib must-valgeks töödelda, aga võib ka leida naturaalseid võtteid, kus on vaid kaks värvitooni. Must-valge asemel võib loodusest või linnakeskkonnast leida põnevamaidki kombinatsioone.

Värvid (kontrastid)

Sümmeetria

Põnev nipp on kastuada sümmeetriat või diagonaale. Sümmeetrilisena võib tunduda maastiku peegeldus veepinnal või mõni taimeosa, mida on sobiva nurga alt pildistatud. Diagonaalide leidmine ja kompositsioonis kasutamine võib anda pildile huvitavat dünaamikat. Kolmemõõtmelisust võimendab aga nn pilgusuunajate kasutamine, mis viib vaataja pilgu mõnda kindlasse punkti pildil. Samuti on väga põnev võte nn raamimine ehk siis kasutada ära olemasolevat keskkonda mõne vaate raamimiseks. Raamiks võivad olla ümbritsevad taimed, aken vmt.

Diagonaalid

Pilgusuunajad

Raamid

Teravussügavus ja ava

Pildi teravussügavust näitab see, millised objektid on fotol teravad. Väikese teravussügavuse puhul on terav vaid esiplaanil olev objekt, kaugemad objektid paistavad aga udused. Seda kasutatakse sageli näiteks portreefotode tegemisel. Suure teravussügavuse puhul paistavad teravatena nii esi- kui ka tagaplaanil olevad objektid. Seda kasutatakse näiteks maastikufoto puhul.

Teravussügavust saab määrata ava arvu muutmisega. Ava arvu tähistab F ja selle järel olev number. Kui number on väike (nt f/2,8), on ava avatud ning teravussügavus väike. Kui number on suur (nt f/16), siis on ka teravussügavus suur ja ava on rohkem kinni. Ava on inglise keeles sõna aperture ning seetõttu leiad selle seadistuse oma kaamerast sageli A tähega tähistatult. Peegelkaameral on selleks tavaliselt programmivaliku ketas, nutiseadmes leiad ava muutmise võimaluse PRO-seadistuse alt.

Ava arv ja objektiivi avatus. Allikas: Photographylife.

Säriaeg

Aega, mille vältel objetiiv on avatud ja valgus jõuab sensorile, nimetatakse säriajaks. Kui pildistad hea valgusega tingimustes, piisab väga lühikesest säriajast. Lühike säriaeg kestab vaid murosa sekundist. Hämarates oludes pildistades on vaja pikemat säriaega, mis võib olla isegi mitu sekundit.

Kiire säri puhul ja heades valgustingimustes saab liikuvast objektist (nt kaugust hüppavast sportlasest) terava pildi hetkel kui ta viibib õhus. Pika säriaja puhul saab teha pimedas fotosid nii, et mööduvate autode tuled jäävad põneva värvilise valgustriibuna. Kui mängida voolavat vett pildistades säriajaga on tulemuseks pehmelt voogav veejuga, samas kui kõik muu on terav. Pikk säriaeg vajab aga hea tulemuse jaoks kindlasti statiivi ja ehk ka kaugpäästikut.

Säritus ja ISO

Kui pildil on suured valguskontrastid, nt tume mets ja hele taevas, võib pildistamiseks kasutatav seade jääda hätta õige valgustatuse kasutamisega. Teravustades pildi heledamale piirkonnale võivad tumedamad alad muutuda mustaks, teravustades tumedale alale võivad heledad alad jääda liiga heledaks ehk tekib ülesäri. Sellistes tingimustes pildistades tuleks proovida leida kuldne kesktee, kus mõlemad alad jäävad optimaaselt valgustatuks.

Selle juures võib olla abi ka ISO-arvu ehk valgustundlikuse muutmisest. Väike ISO 50-200 sobib nt päikeselise ilmaga, ISO 200-400 tuleb mängu siis kui on veidi pilvine, siseruumis tasub valida ISO 400-800 ja üle 800 siis kui pildistada öisel ajal. Väga suur ISO võib aga pildil tekitada nn müra ehk teralisust. Hämaras pildistamiseks pakuvad nutikaamerad HDR režiimi, millest võib vahel abi olla. HDR püüab parandada särituse probleeme. Mul on olnud nutitelefone, mille kaamera HDR on andnud väga häid tulemusi, kui ka selliseid, mille puhul ma HDR-i alati vältisin.

Tasakaal

Säriaeg, ava ja ISO ei ole aga eraldi seisvad saarekesed pildi tegemise juures. Fotosid tehes tuleks leida nendevaheline tasakaal. See võib tunduda alguses keerukas, kuidas katsetamine ja harjutamine teeb meistriks. Allolev pilt annab nende parameetrite omavahelisest suhtest pisut aimu. Soovi korral klõpsa link lahti ja leiad lisaks hulga näiteid.

Ava, säriaeg ja ISO. Allikas: Action Camera Blog.

Allikad: