Selles peatükis saad teada: mis on allikakriitika, kuidas infot allikakriitiliselt hinnata. Mis on allikakriitika? Oleme õppinud seda, kuidas teiste autorite loodut oma töös kasutada. Samuti oleme käsitlenud seda, mis on teabetekst. Mäletad, teabetekstile oli omane täpsus ja faktipõhisus, erialamõistete kasutamine, korrektne keelekasutus ja loogiline ülesehitus ning viited, juhul kui tuginetakse teiste andmetele. Kirjalikke töid koostades …
Infopädevus Infopädevus ehk teabe haldamine on digipädevuse oluline osa, mille alla kuulub kolm olulist oskust: Teabe otsimine ja sirvimine Teabe hindamine Teabe salvestamine ja taasesitamine Esimese juures on kõige olulisem eesmärgi seadmine. Mis on see, mida pean teada saama? Seejärel saab juba mõelda edasi, milliseid meetodeid ma selleks kasutada saan. Seejärel tuleb leitud info hulgast …
Selles peatükis saad teada: Ruutkood ehk QR-kood Kuidas kasutada? Kooli tahvelarvutite kaamera kahjuks automaatselt QR-koodi lugeda ei oska. Sestab ava rakenduste galerii ja leia üles Qr-koodi lugemise äpp. Nüüd suuna kaamera QR-koodile ning oota millal sulle kuvatakse valik. Kui tegemist on lingiga, siis näed URL-i ehk veebiaadressit, mille saad avada. Kui QR-koodi on peidetud tekst, …
Tabelarvutus on arvutuste tegemine tabelarvutusprogrammiga, mis kuvab ridade ja veergudena paiknevate lahtritega tabeli, mille ühe lahtri sisu muutmine võib põhjustada ühe või enama lahtri ümberarvutuse kasutaja määratletud lahtritevaheliste seoste, nt valemite, põhjal. (Vikipeedia) Siin käsitleme üht levinuimat tabelarvutusprogrammi, milleks on Excel.
Selles peatükis saad teada: mis on teabetekst, miks on teabetekstid vajalikud, millised on teabeteksile iseloomulikud tunnused, miks õpilased koostavad teabetekste. Elame väga infoküllasel ajal. Olulist infot võid saada sõbralt, koolitunnist, telerist, raadiost, internetist jne. Ainuüksi sellest, et meil on suur kogus infot ei piisa. Vastupidi, suur hulk infot võib olla hoopiski segadusttekitav. Seetõttu on oluline …
Selles peatükis saad teada: Miks peab viitama? Viitamise vajadus tuleneb autoriõiguse seadusest, mis ütleb, et oma töös võõrastest allikatest pärinevatele andmetele tuleb alati viidata. Viidates väldid loomevargust ehk plagiaati ning annad nii lugejale võimaluse algallikaga tutvumiseks, kui lood ka endale võimaluse hiljem algallika juurde täpsustuste tegemiseks tagasi pöörduda. Lisaks tõstad sellega oma töö väärtust näidates, et oled tuttav teiste samal …
Vikipeedia (inglise keeles Wikipedia) on veebis asuv vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke. Vikipeedia loodi 2001. aasta 15. jaanuaril. Nimi Vikipeedia on saadud sõnade viki (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja entsüklopeedia liitmise teel. Sõna wiki on tulnud omakorda havai keelest ja tähendab kiire ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast paideia, mis tähendab haridust või …
