Viitamine

Selles peatükis saad teada:

miks peab viitama,
mis APA viitamisstiil,
kuidas leida viitamiseks vajalikke andmeid,
kuidas luua korrektset viidet.

Miks peab viitama?

Viitamise vajadus tuleneb autoriõiguse seadusest, mis ütleb, et oma töös võõrastest allikatest pärinevatele andmetele tuleb alati viidata. Viidates väldid loomevargust ehk plagiaati ning annad nii lugejale võimaluse algallikaga tutvumiseks, kui lood ka endale võimaluse hiljem algallika juurde täpsustuste tegemiseks tagasi pöörduda. Lisaks tõstad sellega oma töö väärtust näidates, et oled tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega. Autoriõiguste kohta saad rohkem lugeda peatükist “Autoriõigused“.

Koolitöödes (s.o hariduslikul eesmärgil) võib kasutada teiste autorite loomingut illustreeriva materjalina ja seejuures ei ole vajalik küsida autori nõusolekut. Küll aga on oluline silmas pidada motiveeritud mahtu ning alati viidata autorile, pealkirjale ja allikale. Sellest võid pikemalt lugeda peatükis “Teiste autorite loomingu kasutamine“.

Viitamise stiil

Selleks, et töödesse lisatud viited oleksid kõigile arusaadavalt mõistetavad kasutatakse ühtselt väljatöötatud viitamisreeglistikke. Üheks selliseks on 1929. aastal Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni loodud reeglistik ehk lühendatult APA. Reeglistikku kaasajastatakse pidevalt ning see on aluseks paljude koolide, kutsekoolide ja ülikoolide ning teadustööde viitamisreeglistikele.

Vormistusjuhendid võivad olla asutuseti või kooliti pisut erinevad, kuid baseeruvad ikkagi samadel põhimõtetel. Kui konkreetses juhendis ei ole mõnd juhtu kirjeldatud, võib eeskuju võtta APA originaaljuhendist.

Ka meie kooli kirjalike tööde juhend võtab APA viitamisstiilist eeskuju. Põhikooli juhendi koostamisel on proovitud teha see võimalikult lihtsaks, et õpilane, kes alles avastab viitamise ja vormistamise reegleid, suudaks sellest aru saada.

Viitamise reeglistik määrab ära, millised andmed ja mil viisil tuuakse töös välja töö tekstis ning samuti töö lõppu lisatud allikmaterjalide loetelus. Meie kooli juhis ütleb, et loetellu märgitakse esmalt autor, seejärel avaldamise aasta, siis töö pealkiri ning lõpuks avaldamise koht. Internetiviidete puhul lisandub ka koha veebiviide ehk URL. Töö sees tuuakse sulgudes välja autori perekonnanimi ja avaldamise aasta.

Näide allikmaterjalide loetelus:

Qvist, L. (2012). Aiaehitised. Majaomaniku suur käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Varrak.

Näide refereeritud lausest töö sees ja lause lõppu lisatud tekstisisesest viitest:

Kohtades kus mulda on vähe, näiteks nagu kiviktaimlas ja müürides, sobivad hästi kasvatamiseks märgisibulad. (Qvist, 2012).

Andmete leidmine

Autor

Esimene, mis viidates välja tuuakse on algallika autor. Raamatute puhul on autori leidmine enamasti lihtne. See on märgitud tavaliselt raamatu kaanele. Ajalehtede, ajakirjade ja interneti artiklite puhul on samuti autor üldjuhul artikli juures kirjas. Samas võib aga eriti internetikeskkonnas tihti juhtuda, et autorit kas pole märgitud või on see raskesti leitav.

Nippe internetiallikate autori leidmiseks:

esmalt otsi autorit töö pealkirja juurest või artikli lõpust,
vaata, kas leiad kes on veebilehe looja, nt mõnikord on eraldi lehel välja toodud see, kes on antud lehel avaldajaks,
mõnikord on avaldaja organisatsioon või ettevõte,
mõnikord on autoreid mitu ja need kõik tuleb välja tuua,
mõnikord ei olegi võimalik autorit leida.

Avaldamise aeg

Raamatute puhul leiab avaldamise aasta üldjuhul raamatu esimestel lehekülgedel olevast infost. Ajakirjade puhul on oluline vaadata ka kuud, ajalehtede puhul aga ka konkreetset kuupäeva. Internetiallikate puhul jällegi võib olla avaldamise aeg selgelt olemas, kuid mõnikord tuleb nii nagu autori leidmiseks, lehte põhjalikumalt uurida.

Nippe internetiallikate avaldamisaja leidmiseks:

otsi avaldamise aega esmalt artikli päisest ja lõpust,
võid vaadata lehe jaluses olevaid andmeid,
mõnel allikal näeb kuupäeva URL-i sees.

Pealkiri

Minu kogemus näitab, et pealkirja leidmisega saavad põhikooli õpilased tavaliselt hästi hakkama. Segadust tekitavad vahel pikad pealkirjad. Näiteks sellised, kus pealkiri on lause pikkune, sisaldab mõttekriipsu või jutumärke. Allikate loendisse tuleb märkida ikka kogu pealkiri täpselt nii nagu algallikas kirjas. Seda ei ole vaja lühendada.

Segadus on tihti ka jutumärkidega. Kui eesti keeles õpitakse, et pealkiri käib jutumärkide vahele, siis see ei kehti allikate loendi kohta. Sinna jutumärke ei panda. Välja arvatud juhul, kui originaalis on pealkirjas kasutatud jutumärke mõne sõna ümber või kui pealkiri sisaldab otsekõne vms. Kui sa ei ole kindel, palju õpetajalt abi mõistmiseks.

Avaldamise koht

Raamatute puhul leiab avaldamise koha (kirjastus, linn) sarnaselt avaldamise ajaga raamatu esimestelt lehtedelt koos muu trükiinfoga. Ajakirjade ja ajalehtede puhul on avaldamise kohaks väljaande nimi. Internetiallikate puhul on avaldamise kohaks veebilehe nimi. Lisaks tuuakse välja allika URL ehk veebiviide.

Kõige rohkem segadust tekitab õpilastel URL. Vahel kiputakse töösse lisama Google’i otsingu linki. See on vale, vaja on konkreetse veebilehe URLi. Mõned veebiaadressid on väga pikad ja tunduvad töös imelikud. Sel juhul on abi lingi poolitamisest. Selleks hoia sobivas kohas all Shift klahvi ja vajuta Enter klahvi. Siis tehakse link pooleks vaid visuaalselt, sellele klõpsates jääb lehele suunamine endiselt alles.

Viidete koostamine

Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed jm tuleb viidata. Üldjuhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava allika autori nimi ja aastaarv, millal allikas on avaldatud, nt (Kerrod, 2005). Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse aasta arv sõnadega „kuupäev puudub“, nt (Rebane, kuupäev puudub).

Kasutatud allikate loetelus tuuakse üldjuhul välja autori nimi, ilmumisaeg ja teose nimetus.

Näide: Ühe autoriga raamatu lisamine kasutatud allikate loetellu:

1. Kerrod, R. (2005). Hubble. Aken universumisse. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Juhul, kui allikal on autoreid on rohkem kui üks, siis ei hakata kõiki nimesid pikalt välja kirjutama, vaid kirjutatakse tekstiviitesse esimese autori perekonnanimi ja seejärel jt, mis viitab, et allikal on mitu autorit nt (Mänd jt, 2014). Teised autorite nimed tuleb välja kirjutada kasutatud allikate loetelus.

Näide: Kolme autoriga raamatu lisamine kasutatud allikate loetellu:

1. Mänd, T., Kuusk, H., Tamm, O. (2017). Huvitavaid fakte metsaradadelt. Tallinn: Koolibri.

Kui raamatul ei ole autorit märgitud, kirjutatakse autori asemel tekstiviitesse pealkirja esimene sõna ja kolm punkti, nt (Maailma…, 2004). Ühesõnalise pealkirja puhul ei ole punktide lisamine vajalik, nt (Vabakasvatus, 1992).

Näide: Ilma autorita raamatute lisamine loetellu:

1. Maailma arhitektuuri meistriteosed. (2004). Tallinn: Kallup.

Ajakirja või ajalehe artikli puhul esitatakse loetelus autori nimi, ilmumisaeg sulgudes, artikli pealkiri ning ajakirja või ajalehe nimetus. Teksti sees viidatakse allikale sarnaselt raamatule, nt (Kikas, 2005).

Näide. Ajakirja artikli lisamine loetellu:

1. Kikas, S. (aprill, 2005). Arvuti kui sõber. Arvutimaailm.

Näide. Ajalehe artikli lisamine loetellu:

1. Merimetsa, M. (15. jaanuar 2007). Suusatamine parandab tervist. Eesti Ekspress.

Interneti materjalide puhul märgitakse loetellu sama informatsioon nagu paberkandjatel allikate puhul: autori nimi, avaldamise kuupäev, pealkiri ja teose avaldamise koht (lehekülg ja link). Teksti sees viidatakse allikale sarnaselt raamatule, nt (Laman, 2018), (Harilik…, kuupäev puudub).

Näide: Veebipõhise allika lisamine loetellu:

1. Laman, T. (2018). Sarve pärast salakütitava linnu võitlus elu eest. National Geographic Eesti. http://www.nationalgeographic.ee/uudised/2018/08/27/sarve-parast-salakutitavalinnu-voitlus-elu-eest

Näide: Veebipõhise allika lisamine loetellu (puudub autor ja avaldamise aeg):

1. Harilik kärnkonn. (kuupäev puudub). Eesti selgroogsed. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF2.htm

Kasutatud kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki materjale, mida antud töö käigus kasutati ja millele on töö sees viidatud. Allikad loetletakse autori perekonnanimede tähestikulises järjekorras.

Meie kooli kirjalike tööde vormistamise juhendi leiad kooli kodulehelt (LINK). Mõistmise lihtsustamiseks on aga suur abi allolevast piltjuhisest. Seal on ära toodud ka viitamise erijuhud, nt kui mingid andmed puuduvad.