Internetiavaruses on tohutul hulgal vahvaid keskkondi, millega saab ise teha muusikat. Ühed laste lemmikud läbi aastate on olnud Incredibox ja Chrome Music Lab. Kui meenus, et meie kooli lapsed pole päris ammu muusika tegemist proovinud, siis võtsin ette ja kogusin ühele lehele kokku terve hulga erinevaid muusikakeskkondi. Sealt peaks enesele meelepärase leidma nii algajad muusikud kuid juba kogenenumad tegijad. Head lustimist!

Muusikakeskkondade kogusse…

Mis oleks vahvam kui luua ise arvutimäng ja teha selle mängimiseks päris oma pult. Arvutimängu juhendi leiad siit ja puldi tegemise juhendi siit.

Digikunsti juhendite hulka lisandus just põnev juhend selle kohta, kuidas vahvate värviüleminekutega (inglise k gradient) maastikupilte teha.

Kunstitegu käib Pixlr E keskkonnas, mis on tasuta, võimekas ja üks minu lemmikkeskkondi. Proovi järele!

9. oktoobril tähistatakse ülemaailmset postipäeva. Sel puhul hakkab Scratchi kass postiljoniks ja toimetab kirju laiali. Proovi mängida näidismängu ja loo ka ise omale vahva labürindi läbimise mäng.

Olen varemgi otsinud inspiratsiooni huvitavatest tähtpäevadest. Seekord mõtlesin 28. septembrile, mis on rahvusvaheline lollide küsimuste päev. Miks mitte meisterdada endale programm, mis kõikidele küsimustele vastata oskab?

Võtame eeskujuks maagilise palli, mis kannab ingliskeelset nime Magic 8 Ball. Ennustamispall leiutati 1950. aastal ja seda kasutati ennustamiseks, küsides jah-ei küsimusi. Klassikaliselt on pallil juhuvalikus 10 jaatavat, 5 eitavat ja 5 neutraalset vastust. Ennustamispalli on kasutatud mitmetes tuntud filmides ja animafilmides, nt „Toy Story“, „The Simpsons“ jne

Vastused võivad olla lihtsalt nt jah, ei, võib-olla jne. Aga muidugi võib panna ka märksa vaimukamaid valikuid. Vali endale meelepärane programmeerimiskeskkond või robot ja lase ideedel lennata.

Minul on Sulle inspiratsiooniks järgmised juhised:

• maagiline pardike (Scratch),
• ennustav Codey Rocky,
• ennustav mBot,
• maagiline Sphero,
• ennustamisäpp nutitelefonile (App Inventor, sobib edasijõunule, vajalik Google konto olemasolu).

Kas teadsid, et 13. septembril tähistavad programmeerijad oma päeva?

Väikseim digitaalne andmeühik on bit. Bitil on kaks võimalikku väärtust, kas 0 või 1. Kaheksast bitist koosnev andmehulk moodustab ühe baidi. Näiteks võib bait olla 01011010. Erinevaid nullide ja ühtede kombinatsioone saab baidis seega moodustada 2⁸ ehk 256 korda. Kuna 13. september on juhtumisi aasta 256. päev, sobib see eriti hästi programmeerijate päeva tähistamiseks. (Liigaastatel on programmeerijate päev 12. septembril.) (Allikas)

Olulistel tähtpäevadel kingitakse sageli lilli. Seetõttu lisasin programmeerijate päeva puhul õppematerjalide hulka juhise automaatse lilleaasa programmeerimise kohta. Idee on näpatud CodeWeek ’i väljakutsete hulgast.

14. märts on Eestis emakeelepäev. Paljudes riikides on see kuupäev aga eriline hoopis matemaatikutele, sest tähistatakse nii pii-päeva kui ka Albert Einsteini (s 1879) sünniaastapäeva.

Lisasin kunagi koostatud ülevaate matemaatilisest konstandist pii ja pii-päevast õppematerjalide hulka. Loe SIIT.

Valmis uus õppematerjal, mis teeb algajale arvutihuvilisele selgeks nii riistvara kui tarkvara põhitõed. Riistvara on jagatud kahte peatükki, neist esimene käsitleb arvuti siseseadmeid, teine aga välisseadmeid. Õpilane saab seega teada, mis on arvuti sees ning mida saab ühendada arvuti külge. Tarkvara osa on jagatud esialgu kolmeks: operatsioonisüsteem, programmid ja rakendused ning failid ja kaustad. Peatükkides on hästi lihtsalt lahti seletatud, mida need endast kujutavad ning milleks on mõeldud.

Arvutite ajalugu on uskumatult põnev ja algab palju kaugemalt kui sa arvatagi oskad. Üsna põhjalik peatükk sellest kuidas inimene õppis arvutama ning leiutas lõpuks arvutid on lisandunud Bitiqu lehele.