Tagasi Info- ja andmekirjaoskus-le

Allikakriitika

Selles peatükis saad teada:

  • mis on allikakriitika,
  • kuidas infot allikakriitiliselt hinnata.

Mis on allikakriitika?

Oleme õppinud seda, kuidas teiste autorite loodut oma töös kasutada. Samuti oleme käsitlenud seda, mis on teabetekst. Mäletad, teabetekstile oli omane täpsus ja faktipõhisus, erialamõistete kasutamine, korrektne keelekasutus ja loogiline ülesehitus ning viited, juhul kui tuginetakse teiste andmetele. Kirjalikke töid koostades aga tuleb teinekord kasutada ka andmeid, mis ei ole selgelt teabetekstid vaid blogipostitused, artiklid ajakirjanduses, arvamuslood jne.

Infot on meie ümber väga palju ja pea iga Google’i otsimootorisse lisatud sõna toob Enterit vajutades arvutiekraanile kümneid või sadu tulemusi. Nende hulgas on palju erineva väärtusega infot alates teaduslikest seisukohtadest lõpetades tahtliku valeinfoga. Kuidas sellisest infomürast usaldusväärsed allikad üles leida? Siin tuleb appi allikakriitiline lähenemine.

Vikipeedia ütleb, et allikakriitika on teabeallika usaldusväärsuse ja olulisuse kriitiline hindamine. Allikakriitikat peetakse funktsionaalse lugemisoskuse oluliseks osaks ja see on igaühe jaoks väga vajalik oskus. Seda kasutatakse nii igapäeva elus kui ka teaduses, ajakirjanduses ning kriminalistikas. Allikakriitiliselt võib hinnata nii poliitiku väljaöeldut kui ajalehe artiklis kirjutatut. Selle tegevuse juures hinnatakse seda, kas allikas (inimene, dokument, foto vm) on kallutatud või objektiivne.

via GIPHY

Allikakriitiline lähenemine

Hinda päritolu

Esmalt tasub vaadata, kes on avaldatud info autor ning millises kanalis info on avaldatud. Isik, kes on oma valdkonnas tuntud ja hinnatud on usaldusväärne, samas kui üldsusele vähetuntud inimene või autori puudumine viitab ebausaldusväärsusele. Viimasel juhul võib eraldiks pidada Vikipeediat, kus info sünnib paljude autorite koostööna ja mille puhul konkreetsele autorile viitamine on sageli võimatu. (Kuigi Vikipeedia autorid hoiavad sisul silma peal, ei peeta siiski teadustöödes Vikipeedia artiklite kasutamist heaks tooniks.)

Sotsiaalmeedias levivad postitused sisaldavad sagedamini valeinfot või kontrollimata andmeid, samas kui sõltumatud või kindlale valdkonnale pühendunud uudistekanalid pakuvad suurema tõenäosusega kontrollitud ja usaldusväärset infot. Info usaldusväärsust tõstab ka see, kui seda kajastatakse mitmes üksteisega sõltumatus uudistekanalis või väljaandes.

Vaata ka videot: Mis on valeuudis?

Samuti seda: Kuidas valeuudist ära tunda?

Hinda sisu

Järgnevalt uuri allika sisu. Usaldusväärsust näitab loetavalt ja õigekirjavigadeta koostatud tekst, samuti loogiline ülesehitus. Tuleta sisu hinnates meelde teabetekstidele iseloomulikud tunnused, neid kasutatakse sageli ka tekstide juures, mis otseselt teabetekstide hulka ei kuulu. Usaldusväärne allikas viitab tekstidele, mida on koostaja kasutanud, viidete puudumine on sageli märk sellest, et infosse tasuks ettevaatusega suhtuda. Mõnikord viidatakse umbisikuliselt teadlastele keda pole olemaski või ülikoolidele, mil pole infoga mingisugustki seost. Kõike peaks saama üle kontrollida.

Hinda kallutatust

Samuti tasub hinnata, ega infoallikas juhuslikult midagi müüa ei ürita. Kui autoriks on mõni ettevõte, võib esitatav info olla kallutatud soovist jätta võimalikule ostjale oma tootest või teenusest positiivne mulje. Hinda kas esitatakse fakte või arvamusi. Poliitikud võivad teha oma erakonna vaadetest lähtuvalt kallutatud arvamusavaldusi, suunamudijad proovivad kasvatada oma jälgijaskonda ning äärmusliku maailmavaatega inimesed võivad proovida veenda teisi endaga sarnaselt mõtlema ja tegutsema. Proovi teha vahet, kas tegu on fakti või (argumenteeritud) arvamusega.

Vaata ka videot: Mis on vahet faktil ja arvamusel?

Küsimused, mida allikat hinnates küsida

  • Kas autor on välja toodud?
  • Kas autor on oma alal tuntud ja hinnatud?
  • Kas infokanal on sõltumatu?
  • Kas esitatud on faktid või arvamused?
  • Kas faktid on kontrollitavad?
  • Kas kasutatud allikatele on viidatud?
  • Kas viidatud allikad on usaldusväärsed või üleüldse olemas?
  • Kas mulle üritatakse midagi müüa?
  • Kas minu maailmavaadet püütakse kallutada?
  • Kas keegi soovib, et hakkaksin midagi/kedagi jälgima?
  • Kas tegu on naljaga?

Allikad: