Piraatlus ja plagiaat

Selles peatükis saad teada:

mis on piraatlus,
mis on piraatkoopia,
kas loom saab olla autor,
mis on plagiaat,
mis vahe on tahtmatult ja tahtlikul plagiaadil.

Piraatlus

Rääkides autoriõigustest ja nende rikkumisest kasutatakse mõnikord terminit piraatlus. Tegelikult pole see korrektne õigusmõiste vaid kõnekeeles kasutatav nimetus mitmesuguste autoriõiguste rikkumisega seotud tegevuste kohta. Näiteks nimetatakse tihti nii kaubamärkide võltsimist või loata muusika ja filmide levitamist. Autoriõiguse seaduses kasutatakse mõistet piraatkoopia, mis tähendab autorikaitse all olevast teosest loata tehtud koopiat.

via GIPHY

Suurem osa piraatluseks nimetatud tegevusi on paljudes riikides karistatavad tegevused. Sellisteks tegevusteks on näiteks:

õiguste teostamist käsitleva teabe kõrvaldamine või muutmine ja sellise teose levitamine,
autori või teose esitaja isiklike õiguste rikkumine,
autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja varaliste õiguste rikkumine,
autoriõiguse seadusega ettenähtud tasu maksmisest kõrvalehoidumine.

Autoriõiguse seaduse rikkumise eest võib määrata karistuseks rahalise trahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 32 000 eurot.

Näiteid elust

Kesknädal ja Jill Greenberg

*Foto: Jill Greenberg https://www.jillgreenberg.com/end times*

*Jill Greenbergi foto Kesknädala kaanel.*

2011. aastal kasutas ajaleht Kesknädal loata fotograaf Jill Greenbergi fotot Ärma talu vastases kampaanias. Greenberg nõudis hüvitiseks 57 000 eurot, Keskkerakond pakkus 10 eurot. Fotograaf pöördus kohtusse, mis käis läbi mitmest kohtuastmest ja lõppes 2019. aastal poolte vahelise kompromissiga. Kumbki pool tasus vaid iseenda kohtukulud ning rahalist kompensatsiooni teineteiselt ei nõutud.

Saaremaa Piimatööstuse Muhu preesi juhtum

2017. aastal kasutasid Saaremaa Piimatööstus ja reklaamiagentuur La Ecwador Saaremaa juustu kampaanias ehtemeister Keiu Kullese loodud Muhu preesi kujutist ilma autori loata.

2018. aasta lõpus langetas maakohus otsuse Kullese kasuks agentuur ja piimatööstus maksid kokku 10 154 eurot (2950 eurot varalise kahju hüvitis, 4000 eurot mittevaralise kahju hüvitis, lisaks veel viivised ja õigusabikulud).

INSPIRATSIOONIALLIKAS, UUS LOOMING JA JUUSTUPAKEND: Ehtemeister Keiu Kulles sai inspiratsiooni sellest Eesti Rahva Muuseumis olevast preesist (ERM A 1020:132). Keskmisel pildil olev Muhu prees valmis Keiu Kullesel 2015. aastal. Paremal Preesi pilt Eesti juustu pakendil 2017. aastal. Disaineri sõnul on sarnasus Keiu Kullese preesiga juhuslik.
*Fotod: Berta Jänes/ERM, Keiu Kulles, Saaremaa Piimatööstus*

Jänku Jussi paroodiad

Jänku Jussi multikate autor on aastaid pidanud tulutut võitlust Kris Kalevipojaga“, kes on laadinud Youtube’i üles rohkelt enesetapust , joomisest ja seksist rääkivaid paroodiaid.

*Kaader Jänku Jussi paroodiast, Youtube*

Makaagi selfi

Üks maailmakuulsamaid autoriõigustega seotud vaidlusi räägib selfist, mille klõpsutas Indoneesia metsas üks seiklushimuline makaagiproua, kellele anti hiljem nimeks Naruto. Inglise loodusfotograaf David Slater pakkis 2011. aastal oma varustuse ja sõitis Indoneesiasse väljasuremisohus tutt-makaake pildistama. Fotograaf sobitas ahvikestega sõprust ning avastas peagi, et need on tema fotovarustusest vaimustuses. Nii sündiski geniaalne idee sättida metsa üles kaamera ja loota, et mõni ahvidest seda kasutab. Peagi ilmus Naruto, kes huviga kaamerat uuris ning endast hulga vahvaid selfisid klõpsutas. Fotograaf avaldas pildid ja need kogusid terves maailmas kiiresti kuulsust.

*David Slateri kaameraga endast selfi teinud makaak. Allikas: Wikimedia Commons.*

Ühtäkki avastas David, et tema fotosid on loata avaldanud Wikimedia Commons (tasuta ja vabalitsentsiga pilte, helifaile, videoklippe ja muu meedia andmebaas, mida saab kasutada kõigis Wikimedia projektides, sh kõikides keeltes Vikipeedia artiklites) ja Techdirt’i nimeline Ameerika ajaveeb. Kui Slater palus loata avaldatud pildid eemaldada sai ta vastuseks, et kuna pildid on teinud ahv, siis ei kuulu nende õigused fotograafile. David Slater mõistagi kaebas avaldajad kohtusse ja algas aastaid kestev vaidlus. Ühel hetkel lisandus kohtuvaidlustesse üks maailma tuntuim loomakaitseorganisatsioon PETA. Nende soov oli, et ahvile kuuluva autoriõiguse haldajaks saaksid just nemad ning teenida nii fotodelt tulu ohustatud loomade kaitsmiseks. David Slater aga väitis, et metsikute makaakide pildistamine on väga keerukas, alates loomade usalduse võitmisest. Lisaks oli just tema kaamera omanik ja tegi kõik vajalikud seadistused, et juhul kui ahv nupule vajutab ka kvaliteetne foto tehtud sünniks – seetõttu peaks autoriõigused just talle kuuluma.

Lõplik otsus sündis alles 2017. aastal, kui kohus otsustas, et autoriõigused ei saa ahvile kuuluda ning piltide autoriks on David Slater. Vaidluses PETA-ga jõudis aga Slater kohtuvälise kokkuleppeni, kus ta lubas edaspidi piltidelt saadavast tulust 25% metsikute loomade kaitsmiseks annetada. Slater laotus kohtuprotsesside käigus ning kaalus isegi ameti vahetamist. Positiivse poolena saab aga välja tuua selle, et juhtum tõstatas diskussiooni autoriõiguse seaduse üle ning tõi rohkelt tähelepanu väljasurevate loomade kaitsmisele.

Plagiaat

Plagiaat on teiste sõnaga loomevargus ehk kellegi teise loomingu esitlemine iseenda omana. Plagiaat võib olla nii tekst, pildid, heli- kui videofailid. Plagiaadiga rikutakse teoste autorite õigusi ja seetõttu võivad sel olla samamoodi õiguslikud tagajärjed nagu piraatluselgi.

Plagiaati võib eristada kaht liiki. Esimeseks neist on tahtlik plagiaat. Sellisel juhul kirjutatakse teadlikult maha artiklitest või raamatutest, kopeeritakse materjali veebilehelt või suisa ostetakse oma töö kellegi teise käest ning esitatakse seda enda omana. Esineb ka juhuslikku ehk tahtmatut plagiaati. See tekib juhul, kui ei osata võõrast teksti kasutades refereerida või tsiteerida ning kui korrektne viitamine jääb oskamatuse taha. Tähtis on teada, et ka iseenese varasemat tööd kasutades on viitamine vajalik.

Laialt tuntud faktide ja teadmiste puhul ei ole viitamine vajalik. Nende tunnuseks on see, et samas väited korduvad ilma viideteta mitmes teoses. Sellised on enamasti näiteks ajalehtedes ja uudistes kajastatud päevakajalised faktid.

Plagiaadi tunnused:

esineb äratuntav sarnasus kahtlustatava teose ja mõne varasema teose vahel,
teoste vahel esinevat sarnasust ei ole võimalik seletada juhusega,
teose autor ei ole viitamise või tänusõnadega või muul viisil tunnistanud varasema teose kasutamist.

Kõige sagedamini esineb plagiaati koolitöödes. Kõrgkoolides loetakse plagiaat akadeemiliste tavade rängaks rikkumiseks, mille eest võidakse üliõpilane eksmatrikuleerida.

Näide elust

Tallinna Ülikool otsustas 2019. a märtsis, et Rainer Vakra lõputöö oli plagiaat ja seetõttu tühistatakse 17 (!) aastat tagasi Rainer Vakrale antud bakalaureusediplom. Vakra jäätmekäitluse teemaline ülikooli lõputöö oli maha kirjutatud Säästva Eesti Instituudi raportitest, lisaks esitas poliitik enda töö pähe teise üliõpilase tehtud uurimuse.

*Rk KEKK – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=53408232*

Jaanuaris 2020 kaitses Vakra uue diplomitöö hindele A.