Tagasi Digisisu loomine-le

Tsitaat ja refereering

Selles peatükis saad teada:

  • mis on tsitaat,
  • mis on refereering,
  • mille poolest erinevad refereerimise alaliigid summeerimine ja parafraseerimine,
  • kuidas oma kirjalikes töödes tsiteerimist ja refereerimist kasutada.

Kordame

Eelnevalt oled õppinud autoriõigusi ning tead, et nendega tuleb arvestada ka siis, kui seda pole juurde kirjutatud. Seetõttu tuleb oma töös võõrastest allikatest pärinevatele andmetele alati viidata. Viidates väldid loomevargust ehk plagiaati ning annad lugejale võimaluse algallikaga tutvumiseks. Lisaks tõstad sellega ka oma töö väärtust näidates, et oled tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega.

Sulle peaks olema tuttav teadmine, et võid koolitöödes (s.o hariduslikul eesmärgil) kasutada teiste autorite loomingut illustreeriva materjalina. Seejuures tuleb silmas pidada motiveeritud mahtu ning alati viidata autorile, pealkirjale ja allikale. Pikemalt saad autoriõiguste teemat meenutada selles peatükis.

Kui eelnevad nõuded on täidetud ei saa sellegipoolest lihtsalt võtta suvalist algallikat ning seal olevaid lauseid oma töösse sõna-sõnalt kopeerida. Selles peatükis vaatame kolme viisi, kuidas võõrast teksti oma töö jaoks sobilikuks kohendada.

via GIPHY

Tsiteerimine

  • Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte tekstist.
  • Tsitaadiks võib olla sõna, väljend, lause või selle osa, mitu lauset, lõik või isegi mitu lõiku.
  • Tsitaat paigutatakse lausesse ja ümbritsetakse jutumärkidega.

Näide

Kasutan selles peatükis näidete jaoks ühes Virumaa Teataja numbris ilmunud artiklit.

Vaata järgnevat teksti (lõik algallikast). Kas leiad tsitaadi?

Koolikaaslaste mälestuste järgi oli tulevane kirjanik vaikne, tagasihoidlik ja abivalmis. Ta armastas lugeda (kevadel tihti varahommikuti kirikumõisa koplis), mängis vahel viiulit ning käis kalmistul jalutamas ja luuletusi kirjutamas.

Mõnikord kutsuti ta Jakob Tamme korterisse ja siis oli läbi ukse kuulda luuletuste lugemist. Tammsaare on öelnud: “Väike-Maarjas puutusin esmakordselt kokku kirjandusega. Mind juhatas sinna Jakob Tamm.”

Kui leidsid tekstist lause, millest osa on jutumärkides, siis olid õigel teel. Seal on artikli autor tõepoolest sõna-sõnalt Tammsaaret tsiteerinud. Sina saad oma kirjalikes töödes sama moodi teha.

Tsiteerides on oluline panna tähele järgnevat:

  • Tsitaat paigutatakse lausesse ja ümbritsetakse jutumärkidega.
  • Kui soovid originaalist mõne osa välja jätta, tuleb nende asemel kasutada katkestuspunkte või -kriipse ..  või  /– – – /.
  • Tsiteerida tohib vaid avaldatud teost. Jälgi motiveeritud mahtu!

Veel näiteid tsitaatidest

  • „Inimestel on valikuvabadus .. ja see võimalus vabalt valida .. teeb nad võrdseks inimväärikuses.“
  • Kirjutise motoks on Marju Lauristini mõte „Inimese esmane vajadus on olla informeeritud“.
  • „Inimese esmane vajadus on olla informeeritud.“ (Marju Lauristin)

Refereerimine – summeerimine

Refereerimine on sulle küllap varasemast tuttav. Samas vajab hea refereerimise oskus pidevat harjutamist. Kordame esmalt üle, mis on refereerimise tunnused.

  • Refereerimine on teise autori teose sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine.
  • Hea refereering vahendab mõtteid lühidalt, täpselt ja arusaadavalt.
  • Ilma teksti mõistmata pole võimalik refereerida.

Vaata nüüd uuesti tsiteerimise juures näiteks toodud lõiku ajaleheartiklist. Mõtle, kuidas seda refereeriksid nii, et autori mõtted jääksid samaks, aga tekst oleks edasi antud lühidalt, täpselt ja arusaadavalt?

Jah, ma olen nõus! See võib mõnikord tunduda päris raske. Teabetekstide keelest on vahel keeruline aru saada. Kui ka praegu oli nii, loe lõik veel kord või paar läbi. Kui saad aru, mida autor on öelda tahtnud, saad asuda refereerima. Tulemus võiks olla näiteks selline:

Näide

Tammsaare oli iseloomult vaikne, tagasihoidlik ja abivalmis ning luges meeleldi. Kirjandusega puutus ta esmakordselt kokku Väike-Maarjas, kirjanikuteele juhatas teda kooliõpetaja Jakob Tamm. (Klaas, 2016)

Näites on autori tekst antud edasi lühendatult, samas on jäänud alles eelnevalt esitatud mõtted. See on väga levinud refereerimise alaliik, mida nimetatakse summeerimiseks. Usun, et seda kasutavad põhikooli õpilased kõige rohkem.

Mõnikord seotakse nii lühidalt kokku ka mitmest algtekstist pärinevad andmed. Taolist viisi kutsutakse sünteesimiseks ja põhikooli õpilased seda keerukuse tõttu kuigi tihti ei kasuta. Refereerimisel on aga veel kolmaski alaliik ja sellel peatume kohe ka pikemalt.

Refereerimine – parafraseerimine

Parafraseerimine erineb summeerimisest selle poolest, et algteksti ei lühendata vaid kasutatud lauset või lauseid kasutatakse oma töös enam-vähem samas mahus kui algallikas. Seda tehes tuleks lause sõnastust siiski oluliselt muuta, alles peab jääma autori mõte. Lihtsalt ühe-kahe sõna muutmine ei ole parafraseerimine vaid plagiaat. Parafraaside kasutamine näitab kirjutaja head kirjaliku eneseväljendamise oskust.

Parafraseerides on oluline jälgida:

  • muuta tuleb nii sõnavara kui ka lauseehitust,
  • algallika ja parafraseeringu maht on sarnane,
  • alusteksti lõike või lauseid võib vajadusel ümber tõsta,
  • algallika mõte ja tähendus peab jääma samaks,
  • lisada tuleb viide algallikale.

Näide parafraseerimisest

Eva Klaas viitab oma Virumaa Teatajas ilmunud artiklis, et Tammsaare oli oma koolikaaslaste mälestustes tagasihoidlik ja vaikse loomuga ning abivalmis. Kevadistel varahommikutel võis Tammsaaret näha kirikumõisa koplit raamatuid lugemas, lisaks meeldis talle viiulimäng ning aeg-ajalt kalmistule jalutada ja seal luuletusi kirjutada. Tammsaare on rõhutanud, et tema kirjanikuteele sattumisel oli oluline roll kooliõpetaja Jakob Tammel, kes kutsus teda ja kirjanik Juhan Liivi sageli enese juurde ühistele luuleõhtutele. (Klaas, 2016)

Näites on algallika maht ja mõte jäänud samaks, kuid lauseehitust ja ka nende järjekorda on muudetud. Esimese lause alguses on kasutatud fraasi, mis viitab algallikale ja näitab lugejale, et tegu pole autori mõtetega vaid muust allikast pärineva parafraasiga. Taolised sõnalised viited ei ole kohustuslikud, kuid hõlbustavad teksti mõistmist ja on jällegi hea tekstivaldamise tunnuseks.

Allikad: