Tagasi Digitaalne identiteet ja isikuandmed-le

Identiteet ja digitaalne identiteet

Selles peatükis saad teada:

  • mis on identiteet,
  • mis on isikuandmed,
  • mis on digitaalne identiteet,
  • mis on valeidentiteet.

Identiteet

Mille järgi sõbrad su teiste hulgast eksimatult ära tunnevad? Kuidas nad sind kirjeldaksid? See teistest pikem poiss, kel on heledad lokkis juuksed ja hallid silmad, kel on paremal põsel väike sünnimärk ja kes käib jalgpallitrennis. Või see tüdruk, kel on tumedad pikad hobusesabas juuksed ja rohekad silmad ning rõõmus naer, mis vahetundides üle koolimaja kostab ja kes Kodutütarde organisatsiooni kuulub.

via GIPHY

Identifitseerida ehk inimese identiteeti tuvastada saab lisaks hääle, soo, vanuse või väljanägemise põhjal tuvastada ka elukoha, DNA, sõrmejälje või ID-kaardi järgi.

Identiteet on kogum inimese unikaalseid omadusi (nimi, rahvus, sugu, kuuluvus erinevatesse ühiskonnagruppidesse jm), mille alusel saab teda üheselt määratleda.

Isikuandmed

Isikuandmetena tuleb käsitleda kõiki andmeid, mis kasvõi kaudseltki on füüsilise isikuga seostatavad.

Isikuandmeteks loetakse igasugust infot, mis võimaldab otse või kaudselt isikut tuvastada: nimi, pilt, sõrmejäljed, andmed perekonna kohta, elu- ja töökoht jne.

Mõningaid isikuandmeid loetakse delikaatseteks, näiteks inimese usulised ja poliitilised veendumused, andmed tervise või isikliku elu kohta, ametiühingusse kuuluvus jne. Delikaatsete isikuandmetega tuleb väga hoolikalt ümber käia. Nende kogumist, säilitamist ja kustutamist reguleerib Euroopa Liidus alates 25. maist 2018 kehtima hakanud Euroopa Parlamendi isikuandmete kaitse üldmäärus, lühendatult GDPR. GDPR-i eesmärk on tagada isikuandmete parem kaitse. (Vt täpsemalt Isikuandmete kaitse seadus)

Olulised reeglid tavakodaniku isikuandmete kohta:

  • igal isikul on õigus olla unustatud (inimese soovil peab ettevõte kustutama kõik andmed, mida pole otseselt vaja teenuse tagamiseks);
  • isiku nõusolek andmete töötlemiseks ei ole igavene;
  • isikul peab olema ligipääs enda kohta kogutud andmetele.

Digitaalne identiteet

Digitaalse identiteedi hulka kuulub see, mille oled ise internetti enda kohta jätnud kui ka info, mille teised sinu kohta on jätnud. Näiteks võib mõelda postitustele sotsiaalmeedias, aga ka infole, mis sinu meelest ei ole avalik, kuid on kättesaadav vähemalt teatud inimestele. Näiteks erinev info riigi andmepankades, mis võimaldab riigiga suhelda, enda isikut virtuaalmaailmas tuvastada ja erinevaid e-teenuseid tarbida. See oledki sina, aga digitaalselt.

Digitaalne identiteet on isiku reaalse identiteedi peegeldus internetis või interneti tarbeks kujundatud kuvand endast.

Valeindentiteet

Interneti suhtluses ei saa kunagi lõpuni kindel olla, kes ekraanil esitletavate andmete taga peidab. Mõnikord kasutatakse varjunime või neutraalset profiilipilti lihtsalt liigsete andmete avaldamise vältimiseks. Leidub aga neid, kes mingil eesmärgil esinevad teise isikuna kasutades võõra inimese fotot, nime ja isikuandmeid. Sellist identiteeti tähistamiseks on kasutusel mitu samatähenduslikku väljendit, nt valeidentiteet, libaidentiteet, võltsprofiil jne.

Valeidentiteet on teise isiku andmete nõusolekuta kasutamine eesmärgiga esineda teise isikuna või jätta teisest isikust ebaõige ettekujutus.

Valeidentiteedi kasutamine on Karistusseadustiku järgi karistatav.

Allikad: