Tagasi Digiturvalisus-le

Arvuti ja nutiseadmega töötamine ja tervishoid

Selles peatükis saad teada:

  • kuidas luua arvutiga töötamiseks tervisesõbralikku töökohta,
  • milline on sobilik asend arvuti kasutamiseks,
  • kui kaua tohiks arvutit järjest kasutada.

Töökoht ja -tingimused

Arvutiga töötamise koht sõltub esmalt arvutist endast – kas kasutuses on klassikalise personaalarvuti või sülearvuti, tahvelarvuti või hoopiski pisike nutitelefon. Personaalarvuti külge tuleb kindlasti ühendada monitor, klaviatuur ja hiir. Sülearvuti puhul on see kasutaja otsustada. Ka nutiseadmetele on olemas lisaklaviatuurid, mida saab Bluetoothi abil seadmega ühendada ja selle abil kirjutamist hõlbustada.

Kui personaalarvutiga saab töötada vaid laua taga istudes, siis sülearvutiga on võimalik end näiteks diivani nurka mõnusalt kerra kerida. Viimane ei ole aga kaugeltki tervislik tööasend ja kui nii pikalt istuda, on valulik selg või kaelapiirkond kindlustatud. Allolev video selgitab, kuidas sülearvutiga töötades tervislikumaid tingimusi luua.

Töölaud ja tool

Töölaual peab olema piisavalt ruumi arvuti ja lisaseadmete (klaviatuur, hiir, monitor) jaoks. Töökohas peaks olema piisavalt valgust. Aknast langev valgus ei tohiks arvutiekraanil peegeldust tekitada, hämaramal ajal tuleb appi võtta laualamp, et klaviatuuri vaatamist hõlbustada. Tool võiks olla reguleeritava kõrgusega, et saaks istuda sirge seljaga, jalad põlvedest ja käed küünarnukkidest 90-kraadise nurga all ning tallad peab saama toetada vastu maad.

Monitor, klaviatuur ja hiir

Ekraan peab asuma silmade kõrgusel. See on peamine põhjus, miks võiks ka sülearvutit kasutades eelistada lisaseadmete kasutamist ja miks nutiseadme kasutamine peaks olema pigem lühiajaline tegevus. Ekraani heledus ei tohiks olla liialt maha keeratud ega liiga ere. Vältida tuleks peegelduste tekkimist ning jälgida, et tekstide suurus oleks silmasõbralik. Kui istumisasend on õige, siis peaksid klaviatuur ja hiir olema mugaval kaugusel ning küünarnukkidega samal kõrgusel.


Tööasend ja tööaeg

Mida pikem on arvuti või nutiseadmega töötamise aeg, seda rohkem tuleb tähelepanu pöörata tööasendile ja tegevuse kestusele. Kindlasti oled märganud inimesi, kes istuvad jalg üle põlve või jalg istumise all, on arvuti taga kõveras või konutavad kooli koridoris pea kummargil oma nutitelefoni kohal. Rääkimata sellest, kui seadmed suisa voodisse kaasa tulevad.

Nagu ülalolevatelt piltidelt näha, on sülearvutiga tervisliku kehahoiaku tagamine keerukas. Veelgi keerulisem on seda tagada nutiseadmeid kasutades.

Tervisesõbralik arvutikasutaja tööasend (Allikas)

Tööaeg

Paljude jaoks on keerukas ka seadme kasutamise aega reguleerida. Täiskasvanutel on sageli palju tööd, noortel aga on arvutites-nutitelefonides lõputult põnev maailm, mis kasutajat oma kammitsais hoidma kipub. Tegelikult ei soovitata 8-18aastastel lastel päevas üle 2 tunni ekraane vaadata. Kui kasutad arvutit, sülearvutit, tahvelarvutit või nutitelefoni sellest oluliselt kauem, on sellel Sinu tervisele oluline mõju. Seetõttu on väga oluline teadlikult seamete kasutamise aega piirata ja teha kasutamise vahele puhkepause.

Ohud tervisele

Arvuti või nutiseadme kasutamisel võivad terviseprobleeme põhjustada:

  • sundasendis töötamine,
  • korduvad liigutused,
  • valed ekraaniseaded (heledus, kontrast, sinine valgus),
  • puhkepauside puudumine,
  • tähelepanu hajumine (nt nutiseadet liikluses kasutamine).

Võimalikud terviseriskid:

  • ala- ja ülaseljavalu,
  • õlavöötmevalu,
  • ülekoormusvigastused (käed, jalad)
  • silmade ülekoormus,
  • peavalud,
  • unehäired,
  • nutisõltuvus,
  • oht sattuda liiklusõnnetusse,
  • vähenenud suhtlemine ja sotsiaalsed probleemid,
  • keskendusmisraskused ja õppeedukuse vähenemine,
  • suurenenud suitsiidirisk,
  • oht haigestuda depressiooni.

Nutikael

Nutiseadmete kasutamine pikka aega nii, et keha on ebaloomulikus asendis, põhjustab kaelakihaste ülekoormust. Selle tagajärjeks on kaela-õlavöötmevalu, -väsimus, ja suurenenud lihaspinge nimetatud piirkondades. Sellist nutisedme valest kasutusest tingitud terviseprobleemi nimetatakse sageli “nutikael”.

Inimese pea kaalub u 4-5 kg. Pea ettepoole kallutamisel, nt nutiseadme kasutamisel, suureneb kaelalihastele ja lülisambale avaldatav koormus. Kui pea on kallutatud u 15 kraadi ettepoole, siis kaelale avaldatav surve on u 12 kg. 60 kraadi puhul on surve võrreldav aga juba 27 kilogrammiga.

Ravist on oluliselt lihtsam vältida sellise seisundi teket. Olukorda saab parandada kaelalihaseid treenivate harjutustega ja kindlasti nutiseadmete kasutamise vähendamisega.

Nutiseadme kasutamisel kaela asendi mõju kaelale (allikas)

Allikad:

  • Uue põlvkonna tõsine haigus – nutikaela sündroom. Fertilitas. https://www.fertilitas.ee/fertilitasest/meediakajastused/uue-polvkonna-tosine-haigus-nutikaela-sundroom/