Infootsing

Infopädevus

Infopädevus ehk teabe haldamine on digipädevuse oluline osa, mille alla kuulub kolm olulist oskust:

1. Teabe otsimine ja sirvimine
2. Teabe hindamine
3. Teabe salvestamine ja taasesitamine

Esimese juures on kõige olulisem eesmärgi seadmine. Mis on see, mida pean teada saama? Seejärel saab juba mõelda edasi, milliseid meetodeid ma selleks kasutada saan. Seejärel tuleb leitud info hulgast osata vajalik välja sorteerida. Selle juures on väga suureks abiks oskus leitut allikakriitiliselt analüüsida.

Lõpuks tuleb võtta vastu otsused, kuidas leitud oluline teave kokku koguda, salvestada, vajadusel töödelda ning taasesitada.

Internet ja veeb

Internet on hiiglaslik ülemaailmne andmesidevõrk, mis ühendab lugematul hulgal arvuteid. Kas internet ja veeb on sünonüümid? Ilmneb, et siiski mitte. Veeb on oma tähenduselt kogu elektroonsele kujule viidud sisu. Teisisõnu, käesolevat lehekülge lugedes loed sa veebis olevat sisu, aga kättesaadavaks muudab selle sinu jaoks internet.

Olgu veebi sisuks tekstid, pildi või videod, siis neile ligipääsemiseks vajame lisaks internetile ka spetsiaalselt programmi, mis oskab veebis olevat infot meile arusaadaval kujul esitada. Sellist programmi nimetatakse veebilehitseja ehk brauser. Tuntuimad veebilehitsejad on Google Chrome, Mozilla Firefox, Edge ja Safari.

Igal veebis asuval lehel, failil vms on oma unikaalne viide ehk veebiaadres ehk URL (Uniform Resource Locator). Kuigi veebiaadressi ees käib võrguprotokoll https ja lühend www, on tänapäeva brauserid juba nii targad, et oskavad need vajadusel ise veebiaadressile juurde lisada.

Otsingumootor

Info otsinguks on vajalik otsingumootor. See on programm, mis otsib mingile kriteeriumile vastavaid andmeid. Kõige tuntum on ilmselt Google’i otsimootor, mille abil tehakse enamik internetiotsinguid (91%). Olulisematest võiks nimetada veel otsimootoreid Bing ja Yandex. Otsimootorid võivad olla sisseehitatud ka mõnda kindlasse keskkonda, näiteks Vikipeedia lehel on oma otsingumootor, samuti on see olemas Opiqus. Ka sellel veebilehel on olemas otsinguriba, mis otsib tulemusi just sellel lehel avaldatud andmete hulgast.

Google

Google Inc on asutatud 7. septembril 1998. aastal. Ettevõtte loojateks olid Larry Page ja Sergey Brin. Tolleaegsed otsingumootorid järjestasid veebilehekülgi selle alusel, et mitu korda otsitav mõiste antud lehel esineb. Nemad võtsid lehekülgede hindamisel aluseks selle, kui palju teisi veebilehekülgi algsele saidile viitab ja lõid selle põhjal tehnoloogilise lahenduse PageRank.

Ettevõtte on oma missiooniks sõnastanud kogu maailma info organiseerimise ning kõigile ja kõikjal kättesaadavaks ja kasulikuks muutmise. Google alustas otsingumootori arendamisega ja muutus kiiresti enimkasutatavaks otsingumootoriks. Lisaks tekstiotsingule on võimalik otsida ka pildifaile, uudiserühmi, päevauudiseid, videoid, asukohapõhist infot, asukohti kaardil, internetis müüdavaid kaupu, programmikoodi, oma arvutis olevaid faile jpm.

Algselt kandis Google nime Backrub, mis muudeti Google’iks. Inspiratsiooni saadi sõnast googol (ka gugol), mis on arv 10100, ehk number 1, millele järgneb sada nulli:  10 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000 000. Google omab ka valesti kirjutatud versioone oma nimest, sealhulgas gooogle.com, gogle.com, ja googlr.com. Neile kuulub ka 466453.com mis on google telefoniga kirjutatuna.  

1997. aastal tahtis Google oma otsingusüsteemi müüa 2 miljoni dollari eest Yahoole, kuid Yahoo keeldus pakkumisest. Aastal 2002 avaldas Yahoo soovi osta Google otsingusüsteem 3 miljardi dollari eest. Sel korral keeldus tehingust Google. Tänapäeval on Yahoo väärtus oluliselt väiksem kui Google väärtusest, Google’i emafirma Alphabet väärtus ületas 2021 aasta lõpus 2 triljoni dollari piiri.

Igas sekundis tehakse u 70 000 Google’i otsingut. See teeb peaaegu 227 miljonit otsingut tunnis ja 5,4 miljardit otsingut päevas. Sõna ‘guugeldama’ on kantud ka ÕS-i.

Teabeotsingu eeltöö

Edukas infootsing koosneb neljast sammust:

1. sõnasta teema või uurimisküsimus,
2. leia märksõnad, terminid,
3. mõtle sünonüümidele,
4. vajadusel tee märkmeid või mõttekaart.

Kõige olulisem nende juures on otsingu võimalikult lühikese kuju hoidmine. Kui uurijal on selge, millele interneti abiga vastust otsima hakkab, tuleks leida otsingu jaoks olulised märksõnad. Näiteks, kui soovime kirjutada referaati koprast ning tahame leida, mis kuulub kopra toidulauale, ei tasuks kirjutada otsingulahtrisse küsilauset “Mis kuulub kopra toidulauale?” Märksa arukam on kirjutada otsingusse lihtsalt sõna “kobras” ja uurida juba leitud lehtedelt, kas need kajastavad ka seda, mida kobras sööb.

Otsingu tegemine

Väga sageli ajavad internetikasutajad segi aadressiriba ja otsinguriba. Aadressiriba on väga mitmeti kasutatav, sinna võib kirjutada otsisõna, veebilehe aadressi, aga ka näiteks arvutustehte. Otsiriba on aga loodud otsingu tegemiseks ja sinna ei maksa aadressit kirjutada, sest soovitud veebilehele jõudmise asemel viiakse kasutada otsingutulemuste lehele.

Tulemuste puhul tasub lisaks tulemuse pealkirjale visata pilk ka leitud lehe veebiaadressile ning väljavõttele sisust.

Tulemusi saab erinevate parameetrite abil filtreerida. Näiteks pildid ja videod on filtreerimisribal kohe valikutena näha. Suurem valik avaneb aga nupule Tööriistad vajutades. Lehti saab filtreerida veel ka keele või avaldamise aja järgi.

Otsingunipid ja operaatorid

Parim abiline veebis orienteerumisel on klahvikombinatsioon CTRL + F, mis leiab veebilehelt või dokumendist vajaliku sõna või täpse fraasi. Eriti hea on seda kasutada mahukate lehtede puhul. Leidude vahel liikumiseks saad kasutada Enterit.

Eriti täpseks internetiotsinguks kasutatakse operaatoreid. Operaator on sümbol või sümbolite kombinatsioon, mis aitab otsitulemust täpsustada. Levinumateks on “”, *, –, +, AND, OR ja filetype:.

Vaikimisi kasutatakse alati operaatorit AND (ehk eesti keeles „ja“). Kui kirjutan otsingukasti kaks märksõna nt kobras piiber, siis on see samaväärne, kui oleksin kirjutanud otsinguks kobras AND piiber. Otsimootor teeb otsingu lehtede hulgast, mis sisaldavad mõlemat sõna. Kas nüüd muutus just arusaadavaks see, miks ei ole mõistlik otsides kasutada küsilauset või pikka fraasi?

Vahel aga ongi vaja otsida fraase, nt kui mul on teada jupike laulust või luuletusest või mõni pealkiri. Sel juhul kasutatakse fraasiotsingut ja operaatoritena jutumärke.  Nüüd otsitakse sõnu täpselt ette antud järjekorras, nt “koonusja kujuga ehitis”.

Selleks, et otsida fraasi, kus * asemel on suvaline sõna, võib kombineerida jutumärkidega, nt  kobras * Eestis või ” kobras * Eestis”.

„Miinust“ või „plussi“ kasutades on võimalik kindlaksmääratud sõna sisaldavad otsingud välja arvata või esile tuua. Nt  kobras –looduskalender või  kobras +looduskalender.

Operaator OR sõnade vahel toob välja lehed, kus on üks või teine või mõlemad sõnad. Nt  kobras OR piiber OR castor.

Kirjutada otsisõnale järgi filetype: ja soovitud faililaiend, et leida just seda tüüpi failid.  Nt  kobras filetype:pdf, kobras filetype:doc, kobras filetype:ppt.

Opetaatoreid saab vabalt kombineerida, nt:

• kaamel -loomaaed+aafrika+kõrb
• hüään OR šaakal OR kõrberebane
• mehhiko OR portugal OR brasiilia -turist -reisipakett –hotell
• „eesti * gümnaasium”
• „reisilennuk * alla”
• „* näitus” „* botaanikaaed”
• politsei OR abipolitsei OR heakord site:tallinn.ee
• „*laulupeo kava” OR tantsupidu site:edu.ee filetype:doc
• matemaatika OR füüsika OR keemia OR reaalained site:ut.ee

Allikad:

• Andmekaitse ja infoturbe leksikon. https://akit.cyber.ee/
• Georgiev, D. (2021). 111+ Google Statistics and Facts That Reveal Everything About the Tech Giant. https://review42.com/resources/google-statistics-and-facts/
• Roth, E. (2021). Google’s parent company briefly hits $2 trillion valuation. https://www.theverge.com/2021/11/8/22770569/alphabet-google-market-cap-hits-2-trillion
• Woodford, C. (2021). How the World Wide Web (WWW) works. https://www.explainthatstuff.com/howthewebworks.html