Vikipeedia (inglise keeles Wikipedia) on veebis asuv vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutab ühiselt suur hulk vabatahtlikke. Vikipeedia loodi 2001. aasta 15. jaanuaril. Nimi Vikipeedia on saadud sõnade viki (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja entsüklopeedia liitmise teel. Sõna wiki on tulnud omakorda havai keelest ja tähendab kiire ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast paideia, mis tähendab haridust või teadmist.
2022. aasta augusti seisuga oli Vikipeedia loetav 326 keeles ning selles oli ühtekokku üle 59 miljoni artikli. Suurim neist on ingliskeelne Vikipeedia, kuhu on lisatud üle 6,5 miljoni artikli. Eestikeelses Vikipeedias on üle 230 000 artikli. Suur hulk paljudes keeltes artikleid ja pidev uuenemine on teinud Vikipeediast ühe enam kasutatava infoallika. Samas on palju viidatud Vikipeediale kui ebatäpsele ja vähe usaldusväärsele allikale, kuna selle autoriteks on üle maailma ligi 80 000 vabatahtlikku ehk vikipedisti. Peaaegu igaüks saab suures osas piiranguteta luua ja toimetada artikleid, seetõttu on esinenud nii infoga manipuleerimist kui väljamõeldiste esitamist ajalooliste faktidena.
Vigu esineb Vikipeedias siiski harva ja nende leidmisele järgneb enamasti suur tähelepanu ning teabe korrigeerimine. Pikaajaliselt üleval rippuv valeinfo on haruldane, näiteks on paar kuulsat juhtumit, kus ühes peeti ingliskeelses Vikipeedias paari kooliõpilase nalja tõttu mitu aastat röstri leiutajaks olematut Alan MacMasterit ja hiinakeelsesesse Vikipeediasse kirjutas aga üks endine toimetaja 10 aasta jooksul enam kui 200 valeartiklit Hiina ja Venemaa ajaloo kohta. Samas esineb vigu ja ebatäpsusi ka klassikalistes entsüklopeediates.
Vikipeedia usaldusväärsust aitavad tõsta artiklite juurde lisatud viited ning kindlasti ka lugejate oskus teavet allikakriitiliselt hinnata.
Soovitus on suhtuda ettevaatusega
- artiklitesse, mille teema tekitab vaidlusi (nt toidulisandid, poliitika),
- kaasaegsete elulugudesse (võivad olla mõjutatud artikli autori hoiakutest) ,
- artiklitesse, mille fakte on raske kontrollida (pole piisavalt viiteid kasutatud kirjandusele või andmed muutuvad kiiresti. Nt artiklid linnade või asutuste kohta)
- artiklitesse, mis sisaldavad keele- ja stiilivigu.
Kas kooli töödes tohib Vikipeediat kasutada?
Kuna Vikipeedia ei pruugi alati olla 100% usaldusväärne allikas, siis üldiselt ei peeta Vikipeedia kasutamist heaks tooniks. Meie kooli reeglid küll otseselt ei keela Vikipeedia kasutamist, kuid liialdada sellega siiski ei maksa, nt tugineda oma töös ainult Vikipeediale. Kui kasutad Vikipeediat, siis tuleb ka sellele allikale lisada nõuetekohane viide.
Kuna Vikipeedia artiklid pole originaaluurimused, vaid põhinevad erinevatel allikatel, on palju parem uurida artikli lõpus olevaid viiteid ja kasutada oma töös hoopis neid.
Allikad:
Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia
Vikipeedia infoallikana. (kuupäev puudub). Tartu Ülikool: https://sisu.ut.ee/internetgymn/vikipeedia-kasutamine-uurimist%C3%B6%C3%B6s