Selles peatükis saad teada:
- millised on arvuti siseseadmed ehk peamised komponendid,
- millised need seadmed välja näevad,
- kus need seadmed paiknevad,
- mis on nende seadmete roll arvuti töös.
Riistvara
Riistvaraks nimetatakse kõiki füüsilisi arvuti osasid. Riistvara jaguneb arvuti siseseadmeteks, mis asuvad arvutikorpuse sees ja välisseadmeteks, mis asuvad arvutikorpusest väljaspool ja mida saab arvuti külge ühendada.
Siseseadmed
Selleks, et paremini mõista kuidas arvutid (sh nutiseadmed) töötavad on hea teada, mis on peidus arvutikorpuse sees ning millist eesmärki erinevad arvuti komponendid täidavad.
Arvuti peamised siseseadmed on:
Korpus
Korpuse eesmärgiks on kaitsta siseseadmeid mehaaniliste vigastuste ja tolmu eest. Kui veel kümnekonna aasta eest olid arvutikorpusel enamasti üsna suured mõõtmed, siis kaasaegsete personaalarvutite korpused võivad olla päris väikesed. Seda seetõttu, et erinevate siseseadmete mõõtmed on muutunud üha väiksemaks. Leidub ka kõik-ühes (all-in-one ehk lühendatult AIO) arvuteid, kus korpus on ekraani sees. Sülearvutite siseseadmed asuvad klaviatuuri all. Sarnased komponendid on olemas ka nutiseadmetes.
Harjutus
Emaplaat
Kui avada arvutikorpus hakkab esmalt silma emaplaat. See on suur trükkplaat, mille ülesanne on ühendada kõiki teisi siseseadmeid ja võimaldada neil omavahel suhelda. Just nagu ema, kes koondab lapsed enda ümber, eks ole. Ühendamiseks on emaplaadil erinevad kinnitused ja siinid, mille külge ülejäänud komponendid kinnitatakse.
Harjutus
Protsessor
Emaplaadil asub arvuti kõige tähtsam osa ehk protsessor (inglise keeles central processing unit ehk CPU). Protsessori ülesandeks on andmetöötlusoperatsioonide tegemine ehk lihtsamalt öeldes arvutamine ja loogikatehete sooritamine. Seetõttu nimetatakse seda vahel arvuti “ajuks”. See komponent mõjutab kõige rohkem arvuti võimekust – võimsama protsessoriga arvutid suudavad teha korraga rohkem arvutusi.
Esimene protsessor, mis mahtus ühele räniplaadikesele, valmis aastal 1971. Selliseid protsessoreid hakati kutsuma mikroprotsessoriteks. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab kasutada mitmetuumalisi protsessoreid ja tänu sellele saab seade sooritada samaaegselt mitmeid tehteid. Näiteks nutiseadmetes ongi kasutusel sageli just mitmetuumalised protsessorid.
Harjutus
Mälu
Arvutis asuvate andmete säilitamiseks kasutatakse mälu. Mälu on kahte sorti: sisemälu ehk muutmälu ja välismälu ehk püsimälu.
Sisemälu ehk muutmälu
Sisemälu paikneb emaplaadil ja protsessoril on sellele otsene juurdepääs. Kui arvutist vool välja lülitada, siis sealt andmed kaovad. Üheks sisemälu tüübiks on operatiivmälu (inglise keeles random access memory ehk RAM) ja selle ülesandeks on erinevate arvuti taustaprotsesside jaoks andmete töötlemine. Mida rohkem on arvutil muutmälu, seda kiiremini ja keerukamaid tegevusi saab sujuvalt teha. Näiteks tekstitöötluse jaoks ei ole võimsat arvutit vaja, küll aga on rohkem võimsust vaja näiteks videotöötluse tegemiseks. Kodukasutuses on sageli 4 GB või 8 GB operatiivmäluga arvutid, nõudlikumatel kasutajad soovivad aga arvuteid, millel operatiivmälu 16 GB või enamgi. Muutmälu plaadike asub emaplaadil spetsiaalsel siinil. Siine on sageli mitu ja soovi korral võib saab arvutile operatiivmälu üsna lihtsalt juurde lisada.
Välismälu ehk püsimälu
Püsimälu seadmed ei asu emaplaadil vaid on sellega juhtmete abil ühendatud. Püsimälus hoitakse kasutaja loodud andmeid ja kui arvutist vool välja lülitada, siis need ära ei kao. Selliselt säilitatavateks andmeteks on näiteks sinu fotod, tekstidokumendid, veebist alla laetud pildid, esitlused, videod jmt.
Püsimälu peamiseks andmetalletusseadmeks on kõvaketas. Kui palju andmeid kõvakettale mahub sõltub kõvaketta mahutavusest. Kõvakettaid on kahte tüüpi. Varasemalt kasutati HDD kõvakettaid, nüüd üha enam SSD kõvakettaid. HDD (hard disk drive) ketta eripäraks on andmete hoidmiseks kasutatavad pöörlevad metallist kettad, andmete kirjutamiseks ja lugemiseks on seadme sees spetsiaalne lugemis-kirjutuspea.
Üha enam kasutatakse SSD (solid state drive) kõvakettaid. Need on mõõtudelt väiksemad, kiiremad ja vastupidavamad kui HDD tüüpi salvestusseadmed. SSD ketastel salvestatakse andmed räniplaatidele ja seetõttu pole sellel liikuvaid osi, see tähendab vaiksemat tööd ja väiksemat ohtu ülekuumeneda.
Sülearvutitel on üsna levinud 128 GB või 256 GB mahutavusega kõvakettad, lauaarvutites 500 GB või 1TB mahutavusega kõvakettad. Mõnes arvutis kasutatakse mitut kõvaketast, mõnikord on need eri tüüpi ehk üks SSD ja teine HDD ketas.
Arvuti sees olevate kõvaketaste kõrval kasutatakse ka väliseid kõvakettaid, mille saab kaasa võtta ning vajadusel juhtme abil arvuti külge ühendada. Lisaks kõvaketastele kasutatakse andmete hoidmiseks ka muid kettaid. Enne CD-plaatide tulekut olid levinud pehmekettad ehk disketid (inglise keeles floppy disk), mis mahutas umbkaudu 720 kB kuni 2,88 MB infot (võrdluseks – üks keskmine kaasaegse nutitelefoniga tehtud pilt on 3-9 MB). Meenutuseks sellest ajast on paljudes keskkondades salvestusnupu ikooniks disketi kujutis. Hiljem tulid kasutusele CD- ja DVD-plaadid ning mälupulgad. Üha kasvav andmete pilveruumis hoidmine ning andmete mahu suurenemine, vähendab järjest selliste talletusseadmete kasutamise vajadust nagu CD-d ja mälupulgad.
Andmeühikud
Väikseid andmeühik on bitt. 8 bitti on kokku 1 bait. 1024 baiti on üks kilobait (kB), 1024 kilobaiti on omakorda 1 megabait (MB) jne.
Harjutus
Jahutussüsteem
Protsessor eraldab töötamise ajal palju soojust ja ülekuumenemine võib häirida arvuti tööd või põhjustada suisa hävinemist. Seetõttu on jahutussüsteemil kanda väga tähtis roll. Jahutussüsteemi elementideks on tavaliselt radiaator ja ventilaator, mis viivad üleliigse soojuse arvutikomponentidest eemale. Mõnikord on ka mõnel arvutikomponendil (nt videokaardil) küljes ventilaator. Nutiseadmetes on kasutusel erinevad metallist (vedelikuga täidetud) torukesed või plaadikesed, mille ülesanne on samuti soojuse protsessorist eemale viimine.
Harjutus
Toiteplokk
Vooluvõrgust saadav pinge ei ole arvutitele sobilik. Toiteploki ülesanne on muuta vahelduvpinge arvuti jaoks sobivaks alalispingeks ning toimetada elekter kõikide arvuti osadeni. Sülearvutite sees toiteplokki ei ole, selle asemel on sülearvuti laadijatel adapter ehk seadmeväline võrgutoiteplokk, mis teeb ära täpselt sama töö. Lisaks asub sülearvutites aku, millele salvestatakse töötamiseks vajalik energia ajaks kui arvuti pole vooluvõrku ühendatud. Sarnaselt toimivad ka nutiseadmed.
Harjutus
Laienduskaardid
Laienduskaardid lisavad arvutile erinevaid funktsionaalsusi. Näiteks graafika- ehk videokaart on vajalik selleks, et arvuti suudaks monitoril pilti näidata. Helikaart on vaja helide esitamiseks, võrgukaardi abil saab ühendada arvuti internetikaabliga jne.
(allikas)
Harjutus
Allikad:
- Computer cooling. (2022). Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Computer_cooling
- Cybernetica AS. (2022). AKIT – Andmekaitse ja infoturbe leksikon. https://akit.cyber.ee/
- Hein, M. (2010). Mäluseadmed ja mälutüübid. Arvutikoolitus. http://kollis.pri.ee/TK/mluseadmed_ja_mlutbid.html
- Hussain, B. (2017). System Hardware Component: Power Supply the Laptop adapter. Computing Technology with IT Fundamentals. https://medium.com/computing-technology-with-it-fundamentals/system-hardware-component-power-supply-the-laptop-adapter-bb3dba84c661
- Kõvaketas. (2021). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas
- Mitmetuumaline protsessor. (2021). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Mitmetuumaline_protsessor
- Protsessor. (2021). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Protsessor
- Protsessori jahutussüsteem. (2021). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Protsessori_jahutuss%C3%BCsteem
- Saar, J. (2011). Arvutisüsteemi põhikomponendid. Infosüsteemi haldus ja tugi. Infotehnoloogia spetsialisti kutseeksamiks valmistumise e-kursus. https://eopearhiiv.edu.ee/e-kursused/eucip/haldus/111_arvuti_riistvarakomponendid.html
- Siseseadmed. (kuupäev puudub). Arvuti riistvarakomponendid. http://opiobjektid.tptlive.ee/eucip/siseseadmed.html
- Traks, K. (kuupäev puudub). Mis on riistvara ülesanne? https://lihtnearvuti.weebly.com/mis-on-riistvara-uumllesanne.html
- Veensalu, T. (2018). Kui palju muutmälu ehk RAMi sinu sülearvuti tegelikult vajab?https://digi.geenius.ee/rubriik/sulearvutid/kui-palju-muutmalu-ehk-rami-sinu-sulearvuti-tegelikult-vajab/