Arvuti välisseadmed

Selles peatükis saad teada:

mis on arvuti välisseadmed,
millised neid on sisend- ja millised väljundseadmed,
millised need seadmed välja näevad,
mis on nende seadmete roll arvuti töös.

Arvuti välisseadmed

Välisseadmed on see osa riistvarast, mis on arvuti külge ühendatud ja asuvad väljaspool arvutikorpust. Peamised välisseadmed on kuvar, hiir ja klaviatuur. Neile lisaks saab arvutite külge ühendada veel mitmeid lisaseadmeid. Seadmed jaab omakorda jagada sisend- ja väljundseadmeteks sõltuvalt sellest, kas seadmete edastatav info liigub kasutaja suunas või arvuti suunas.

Sisendseadmeteks on näiteks hiir, klaviatuur, mikrofon, skanner, arvutimängude juhtpuldid, veebikaamera, graafikalaud jne. Väljundseadmeteks aga kuvar, kõlarid, projektor, printer jne. On aga selliseid seadmeid, mida nii jaotada ei saa, näiteks väline kõvaketas või multifunktsionaalsed printerid, millel on ühtlasi ka skaneerimisfunktsioon. Selles peatükis vaatleme lähemalt kolme peamist: kuvar, klaviatuur ja hiir.

Harjutus

Kuvar

Kuvari on arvuti väljundseade, mille ülesanne on näidata pilti arvuti sisemuses toimuvast, see tähendab, et kuvar tõlgib kas analoog- või digitaalinfo kasutajale arusaadavaks pildiks. Mõnikord nimetatakse kuvarit ka monitoriks. Kuvaritel on läbi aegade olnud erinevaid tüüpe (nt kineskoopkuvar, plasmakuvar, LCD-kuvar jne). Kuvarite suurust mõõdetakse ekraani diagonaaliga ja mõõtühikuks on tollid.

Kuvarite ajaloo alguseks võib lugeda aastat 1897, mil saksa füüsik ja leiutaja Karl Ferdinand Braun leiutas seadeldise nimega elektronkiiretoru ehk katoodkiiretoru (inglise keeles cathode ray tube, lühend CRT). Saksakeelsetes maades nimetatakse seda siiani Brauni toruks. Toru on oma olemuselt elektrovaakumseadeldis, mis tekitab ühe või mitu teravat elektonkiirt. Nende kiirte asendit ja intensiivsust saab juhtida elekti- ja magnetvälja abil. Kõige tuntum elektronkiiretoru liik on kineskoop, mille ülesandeks on videosignaali muundamine ekraanil nähtavaks kujutiseks. Seda tehnoloogiat kasutati aastakümneid kineskoopekraanides, sellised ekraanid olid nii arvutitel kui teleritel.

Hiljem lisandus teisi tehnoloogiaid, hetkel on valdavaks erinevad LED-ekraanid, millel on omakorda mitmeid erinevaid alaliike nagu OLED, QLED, MicroLED jne. LED-ekraanidel luuakse kujutis pisikeste valgusdioodide ehk LED-ide ehk leedide abil.

Klaviatuur

Klaviatuur on sisendseade, mille abil saab arvutisse andmeid sisestada. Klassikalisel klaviatuuril paiknevad klahvid viies peamises grupis: põhiklaviatuur ehk tippimisklahvid (tähed, numbrid, kirjavahemärgid), numbriklahvistik (klakulaatorile sarnane paigutus numbrite kasutamise kiirendamiseks), funktsiooniklahvid (F1-F12 erinevate toimingute tegemiseks), juhtklahvid (Control, Alt, Alt Gr, Windows, Print Screen jne) ja navigeerimisklahvid (nooleklahvid, aga ka insert, home, Page Up jne). Lisaks on paljudel klaviatuuridel indikaatortuled, mis annavad märku kas suurtähelukk on sisse lülitatud vms.

Kasutusel on erinevaid klahvipaigutusi, kuid enamasti kasutatakse QWERTY-paigutust (esimeste tähtede järgi), mille päritolu tuleneb kirjutusmasinate ajast. Siis tuli paigutada tähed selliselt, et tekstis kõrvuti paiknevad tähed ei asuks klaviatuuril kõrvuti. See välistas klahvide kinnikiilumise. Paljudes riikides on paigutatud klaviatuurile riigis kasutatavale keelele omaseid tähemärke. Näiteks Eestis ongi aluseks QWERTY asetus, millele on lisatud meie täpitähed.

Sülearvutite klaviatuuridel sageli puudub lisa numbriklaviatuur. Nutiseadmete klaviatuur on paigutuselt sarnane sülearvutiklaviatuuriga, küll aga on nutiseadmes võimalik klaviatuuri asetuste vahel valida ning seda igati enesele sobivamaks kohandada.

Tippimisklahvide hulgas paiknev sisestusklahv ehk Enter ei vaja ilmselt pikemat selgitamist. Arvatavasti on tuttav ka tõstuklahv ehk Shift, mida kasutatakse koos mõne tähega, et sisestada suurt algustähte. Pikemalt läbivate suurtähtedega kirjutamiseks saab sisse lülitada suurtäheluku ehk Caps Lock klahvi. Tabeldusklahv Tab on mugav viis erinevate tekstiväljade vahel liikumiseks, nt mõnd veebipõhist ankeeti täites.

Funktsiooniklahvid on mõeldud kindlate toimingute tegemiseks (nt F11 aktiveerib täieskraanivaate). Paljude toimingute jaoks on olemas kiirklahvid ehk klahvikombinatsioonid (vahel ka kiirkäsud või kiirkorraldused, inglise keeles keyboard shortcuts), mis aitavad kiiremini töötada. Kiirklahve on väga palju ja kõiki neid ei jõua keegi õppida. Aga kümmekond kiirklahvi võiks küll igal arvutikasutajal meeles olla. Alloleval joonisel tõin ära valiku olulisematest, paksus kirjas kiirklahvid võiks esmajärjekorras meelde jätta.

Minu nipp kiirklahvide õppimiseks on järgmine: vali välja 1-2 kiirkäsku, kirjuta need Post-IT paberile ja pane ekraani külge, hakka neid teadlikult ja pidevalt kasutama. Kui valitud kiirkäsk või käsud selged, korda tegevust järgmiste kiirklahvidega. Kui soovid rohkem kiirklahvide kohta uurida, soovitan külastada seda lehekülge või tee internetiotsing keyboard shortcuts.

1970. kasutusel olnud klaviatuuridel olid üksikud metallraami paigutatud lülitid. 1970.ndate keskel tulid kasutusele klahvlülititega klaviatuurid, mis olid küll vähem vastupidavad, aga oluliselt odavamad.

1873, esimene trükimasin, millel oli QWERTY klaviatuur (allikas)

Harjutus

Klõpsa paremast ülanurgast harjutus suuremaks, siis on mugavam tegutseda.

Hiir

Hiir on sisendseade, mis võimaldab kasutajal ekraanil erinevatele objektidele osutada. See kiirendab arvutikasutaja tööd ja vähendab klaviatuuri kasutamise vajadust. Seadme nimetus on tulnud selle kujust, sest hiir koos juhtmega meenutab päris hiirt.

Arvutihiire leiutas 1963. aastal Douglas Engelbart. 1968. aastal esitleti seda laiemale publikule. Arvutihiir muutus oluliseks alles siis kui tekkisid graafilise kasutajaliidesega arvutid, olulisel kohal selle juures oli Apple Macintoshi turuletulek. Algselt olid hiired mehaanilised, nende all oli kummist liikuv muna. Esimene optiline hiir nägi ilmavalgust 1982, esimene laserhiir 2004. Tänapäeval on väga levinud juba ka juhtmevabad hiired. Tavapäraste hiirte kõrval on valikus ka mängurihiired, millel on erinevate funktsionaalsuste jaoks erinevad nupud ning 3D-hiired, mida kasutatakse mitmemõõtmeliste keerukate arvutigraafika objektide töötlemisel.

Sülearvutitel on hiire asendamiseks puuteplaat, mida tuleb arvutajal sõrmega puudutada. Esimene puuteplaadiga arvuti toodeti aastal 1988. Nutiseadmete kasutaja kasutab aga oma sõrme. 2008. aastal kirjutatud artiklis kõlas arvamus, et küllap surevad arvutihiired peagi välja. Selle lehekülje teksti kirjutamise ajaks on arvamusest möödunud 14 aastat ja arvutihiired on endiselt kasutusel. Küllap on siiski veel päris palju neid tegevusi, mida arvutites hiireta oluliselt ebamugavam teha on.