Tagasi Tarkvara-le

Failid ja kaustad

Selles peatükis saad teada:

  • mis on fail,
  • millega mõõdetakse failide mahtu,
  • mis on kaust,
  • kuidas faile seadmes hoiustada.

Failid

Fail on kindla nimega terviklik andmekogum, mida saab arvutisse salvestada, lugeda, muuta, kopeerida ja kustutada. Faili saab avada, muuta ja salvestada lõputu arv kordi. Erinevate andmete jaoks on olemas erinevad failitüübid: tekstifail, pildifail, videofail, programmifail jne.

Iga failitüübi avamiseks on kindel programm. See tähendab seda, et näiteks tekstitöötlusprogrammiga videofaili vaadata ei saa. Faili tüüpi näitab faililaiend ehk tähtedeühend faili nime lõpus (nt referaat.docx on tekstifail, sellele viitab faili lõpus .docx), see annab arvutile teada, millist programmiga faili avada. Sageli on failivaaturis faililainendid vaikimisi peidetud.

Mõned failid on võimalik teise vormingusse salvestada või konverteerida. Seda saab teha programmiga, kus selline võimalus on loodud, st lihtsalt nime muutmine failitüüpi ei muuda. Failivormingu muutmine võib tähendada seda, et mingit tüüpi andmed kaovad või muutuvad kasutamatuks. Näiteks kui mp4-fail salvestada mp3-ks, pead leppima videopildist ilma jäämisega, tekstidokumendi salvestamisel PDF-iks kaob võimalus teksti muuta.

Enimlevinud failitüüpe ja laiendeid

  • Tekstifailid: docx, doc, rtf, txt.
  • Pildifailid: jpg, jpeg, png, gif.
  • Helifailid: mp3, wav, ogg.
  • Videofailid: mp4, mov, wmv, avi, flv.
  • Kokku pakitud failid: zip, rar.
  • Programmifailid: exe, bat, com.


Failide loomine ja nimetamine

Faile luues ja salvestades tuleb anda neile ka nimi. Nimi võiks olla mõistliku pikkusega ja viidata sellele, mida fail sisaldab. Toon näite. Oletame, et satud mõne aasta pärast oma arvutit sirvima ja leiad sealt kunagi informaatikatunni tarbeks loodud referaadi. Kui sellel failil on nimeks suvakas-arvuti-värgendus.docx, tuleb sul fail avada ja uurida, mis on selle sees selleks, et hinnata, kas võid faili kustutada või on see midagi vajalikku. Eriti siis, kui taolisi lennuka nimega faile on palju. Kui su fail aga kannab nime informaatika-referaat-2022.docx, on kohe selge, et tegu on 2022. aastal informaatikatunni tarbeks loodud failiga ja saad avamata otsustada, kas sul on seda veel vaja.

Õpetajale iseseisvaid töid saates on arukas oma faili nimesse ka enda nimi lisada, nt referaat-loodusopetus-mart-mets.docx. Kui õpetaja õpilaste tööd oma arvutisse laeb, on tal nii palju lihtsam konkreetse õpilase töö üles leida. Sellise käitumisega näitad, et hindad õpetaja tööd ja aega.

Veel mõned nipid:

  • Failinimes ei saa kasutada märke ~ ” # % & * : < > ? / \ { | }.
  • Failinimes on soovitav kasutada vaid inglise tähestikus olevaid tähti ja vältida Eesti täpitähti õ, ä, ö, ü, ž, š.
  • Tühiku võiks asenda alakriipsuga ja punkti sidekriipsuga.
  • Failinime ja -laiendi eraldajaks on punkt. Seega on soovitatav mitte kasutada failinimes punkti.

Andmeühikud

Failide mahtu mõõdetakse bittides. Väikseim andmeühik on bitt. 8 bitti on kokku 1 bait. 1024 baiti on üks kilobait (kB), 1024 kilobaiti on omakorda 1 megabait (MB) jne.

Andmeühikute võrdlus. Joonis: R. Väli

Erinevate failitüüpide keskmine suurus:

  • tekstidokument (piltideta): 15-30 kB,
  • mp3 muusikapala: 3-4 MB,
  • film: 4 GB,
  • HD kvaliteediga film: 5-8 GB,
  • GIF-pildike: 6-8 kB,
  • nutitelefoniga tehtud foto: 3-9 MB.


Kaustad

Andmetekogumit, mis viitab failidele või teistele kogumikele nimetatakse kaustaks. Kaustad paiknevad arvutis hierarhiliselt. See tähendab seda, et kaustad on kindlas järjestuses, et arvutis salvestatavaid faile oleks hõlpsam leida.

Kaustade jagunemine kasutaja arvutis
Vaade arvutis olevasse kausta

Täpselt nii nagu päriselus saab panna pildid ja dokumendid kausta vahele, tehakse seda ka arvutis. Kui faile hoiustades järgida kogu aeg samu põhimõtteid, leiad alati vajaliku faili üles. Kui kõik loodavad dokumendid töölauale kuhjata, on tulemuseks segadus, kus vajaliku dokumendi leidmiseks tuleb palju aega kulutada.

Failidega ülekuhjatud töölaud

IT-huumor

Maailma vanim arvuti oli olemas juba Aadama ja Eva aegadel. See oli Apple (õun, inglis k), kuid äärmiselt piiratud mäluga – ainult 1 amps (sõnamäng byte – andmeühik ja bite – hammustus). Allikas 9GAG.

Allikad: