Tagasi Muu-le

Tehisintellekt

Selles peatükis saad teada:

  • mis on tehisintellekt,
  • millised on peamised tehisintellekti tehnoloogia valdkonnad,
  • miks on tehisintellekti vaja,
  • mille poolest erineb tehisintellekt inimmõistusest.

Tehisintellekt ja selle valdkonnad

Termini tehisintellekt võttis kasutusele 1956. aastal arvutiteadlane John McCarthy, kes pidas selle mõiste all silmas intelligentsete masinate loomise teadust. Valdkonna aluseks oli väide, et inimeste intellekti saab nii täpselt kirjeldada, et seda on võimalik masinaga jäljendada. Tänapäeval on tehisintellekti väljatöötamine seotud paljude informaatika valdkonna probleemide lahendamisega. Tehisintellekti lahendusi nimetatakse eesti keeles vahel ka terminiga kratt.

Tehisintellekt ehk tehisaru ehk kunstlik intellekt (inglise keeles artificial intelligence ehk AI) on arvutisüsteemi võime jäljendada loomulikku intellekti ja täita funktsioone, mida seostatakse inimmõistusega, näiteks võimega arutleda ja õppida.

HARNO Tehnoloogiakompass
Tehnisintellekt õppimas (pilt on loodud DeepAI keskkonnas)

Tehisintellekt jaguneb kolmeks suuremaks valdkonnaks: masinõpe, süvaõpe ning loomuliku keele töötlemine. Kõik need tuginevad matemaatilistele algoritmidele.

  • Masinõpe kirjeldab algoritme, mis on võimelised õppima. Näiteks Netflix analüüsib masinõppe algoritmide abil kasutaja eelistusi ja teeb neile tuginedes vaatamissoovitusi. Isesõitvad autod tuvastavad masinõppe algoritmide abil ümbritsevat keskkonda ja otsustavad nende põhjal, millised manöövrid on ohutud. Panganduses kasutatakse masinõppe võimalusi klientide krediidivõimekuse hindamiseks, pettuste ennetamiseks ja finantsriskide juhtimiseks. Meditsiinis kasutatakse masinõppe tehnoloogiat haiguste diagnoosimiseks ja raviks, nt kasvajate vm kõrvalekallete tuvastamiseks inimese kehas, samuti ravimite väljatöötamisel ja uute haiguste ravimeetodite loomisel.
  • Süvaõppe puhul lisatakse iga uue info lisandumist uus andmekiht, mille abil saab programm targemaks ja õpib oma vigadest. Näiteks kasutatakse tehisintellekti süvaõppe algoritme nutiseadmetes, et tunda ära ja tõlgendada kasutajate hääl- või tekstikäsklusi. Spotify analüüsib selle abil oma kasutajate muusikamaitset ja teeb selle pinnalt kuulamissoovitusi. Meditsiinis analüüsitakse suuri andmehulki ning ennustatakse tulevasi haigusjuhtumeid ja töötatakse välja isikupärastatud ravimeetodeid. Ka turunduses ja reklaamis on tehisintellekti süvaõppe tehnoloogiast kasu tarbijate ostuajaloo, sotsiaalmeedia käitumise ja muu teabe analüüsil, nt võib Facebook kasutada seda tehnoloogiat, et analüüsida kasutaja profiili ja tema sõprade profiilide teavet, et valida välja just sellele isikule sobivad reklaamid.
  • Loomuliku keele automaattöötluse rakendus mõistab teksti, tuvastab seisukohti ja küsimuste keerukust. Nt Apple’i Siri, Amazoni Alexa v Echo kasutavad seda tehnoloogiat inimkõne mõistmiseks. Loomuliku keele automaattöötlus võimaldab chatbot’idel ehk automatiseeritud vestlusagentidel inimese esitatud küsimusele vastata, Google tõlkerakendusel teksti ühest keelest teise tõlkida, ettevõtetel suuri andmehulki analüüsida ja liigitada ning suurtest tekstihulkadest lühikokkuvõtteid koostada.

Miks tehisintellekt vajalik on?

Tehisintellekt on kasulik väga paljudes eluvaldkondades, näiteks:

  • aitab toetada ja võimendada inimese loomingulist tegevust, nt: teoreemide tõestamine, peamurdmise ülesannete lahendamine, mängude mängimine (nt male), diagnostika – ekspertsüsteemid;
  • võimaldab parandada teavet, teenuseid, kasutuskogemusi jm erinevates valdkondades (nt finants, meditsiin, haridus);
  • aitab tõsta tootlikkust erinevates eluvaldkondades nii inimeste töös kui eraelus (veebiotsing, masintõlge, e-kaubandus, nutikodud ja –taristud jpm);
  • annab võimaluse asendada inimesi rasketes või eluohtlikes tingimustes (intellektuaalsete robotite loomine, nt pakirobotid, isesõitvad autod).

Eraldi tasub välja tuua tehisaru olulisuse hariduses, kus see toetab õpetamist ja õppimist veebipõhiste tehnoloogiatega. Näiteks võimaldab tehisintellekt õppeprotsessi analüüsida ja seeläbi ka optimeerida, see uurib kui hästi õppijad teatud ülesandeid lahendavaid, millised õppemeetodid toimivad hästi, millised õppemeetodid valmistavad probleeme jne. Tehisaru abil saab ka hindamist automatiseerida, kohandada õppesisu õppijatele jõukohasemaks, anda õppeprotsessis osalejatele tagasisidet jne.

Tehisintellekti abil on võimalik edukalt kasutada personaliseeritud õpet, mis vastab iga õppija arengule, huvidele ja õppimisvõimalustele. Nii saab ka läbi õppija arengu jälgimise, vigade mustrite märkamise ja tagasiside ning soovituste pakkumise toetada hariduslike erivajadustega õppijaid.

Kindlasti on oluline tutvustada õpilastele tehisintellektile tuginevaid tehnoloogiaid, et valmistada neid ette tuleviku töökohtadel töötamiseks. 

Tehisintellekt aitab õpilasel kodutöid teha (samuti DeepAI looming)

Mille poolest erineb inimmõistus tehisintellektist?

Jaan Aru kirjutab oma raamatus “Loovusest ja logelemisest”, et kuni 1990.ndateni peeti inimese nutikuse olemuseks teadmiste omamist. Täna suudab aga tehisintellekt muretult võita ka maailma parimaid “Kuldvillaku” mängijaid. Seega ei ole inimene enam planeedil parim faktiteadmiste omamises.

Ajuteadlase sõnul tuuakse inimese eripärana sageli välja ka loovust ja loomingulisust, sest enne tehisintellekti võidukäiku eristas inimesi loomadest just eneseteostusprotsessi tulemused. Täna peame aga tõdema, et tehisintellekt suudab kirjutada üsna heal tasemel luuletusi, anekdoote, ajaleheartikleid, romaane ja luua isegi sümfooniaid. Seega suudab ka tehisintellekt luua ning on selles paljuski parem kui suur enamik inimkonnast.

Mis siis ikkagi eristab inimmõistust tehisarust? Näiteks nii inimene kui tehisintellekt võivad öelda, et nad “ei tea”, kuid vaid inimene suudab tunda, et sellest hoolimata ta “tahaks teada saada“. Seega saab öelda, et inimese ja tehisintellekti erinevuseks on loovuse protsess, mitte selle tulemus. Inimesel on soov eneseteostuseks, autonoomseks enesearenguks ning inimene väljendab seda, mida ta enda seest avastab. Tehisintellekt ei tee midagi omaette ega ürita ennast teostada. Tal ei ole “ennast”. Interaktsioonita (ilma inimese ja tehisintellekti vahelise suhtluseta) ei tee tehisintellekt midagi.

Tuntumaid tehisintellekti rakendusi

ChatGPT

Ameerika start-up ettevõte OpenAI arendab inimkonna laiema hüvangu nimel tehisintellekti. Nende eesmärgiks on hoida tehisintellektil põhinevad tööriistad avalikus kasutuses, muuhulgas püütakse ennetada konkurentide võimalikke patenteerimise või ärisaladuse algatusi. 2022. aasta lõpus avalikustati nende poolt tehisintellekti rakendus ChatGPT, mis on “läbi lugenud” terve interneti, omab teadmisi eri keelte seaduspärasustest, on peenhäälestatud inimesega dialoogi pidama, suudab täita teksti kujul saadud ülesandeid ja toota sellest lähtuvalt üsna usutavaid lugusid, anekdoote, luuletusi jmt paljudes keeltes, sh ka eesti keeles.

Chat GPT genereerib huvitavaid subjektiivseid hinnanguid ja teeb mitmesugust loomingut. Sellesse on sisse ehitatud ka mitmesuguseid piiranguid (nt vägivald, rassism jms), millest edasi vestlust ei arendata. Samadele küsimustele saab iga kord erineva vastuse. Näiteks paludes kirjutada luuletuse lumehelvestest saab iga kord erineva luuletuse. Nii võib igaühest saada ilma vajalike oskusteta sisulooja. Tehisintellekt võimaldab luua rohkem ja kiiremini teisejärgulist sisu ja säästa selle pealt aega. Seejuures on tehisloominguks ikkagi vajalik inimene, tehisintellekt ei loo omast huvist või igavusest midagi.

ChatGPT pole aga kõikvõimas ja võib teha ka üsna olulisi vigu. Näiteks võib ta eksida ja esitada suvalisi asju faktide pähe. Minul õnnestus saada kaunis soravas eesti keeles loogiliselt kõlav selgitus küsimusele, miks meriseal on põdrast suuremad sarved. Kuid mõned kasutajad on täheldanud, et kui Chat GPT eksib, siis sama küsimust mõni aeg hiljem esitades võib saada juba õigema vastuse.

ChatGPT avalikustamine on tõstatanud paljusid arutelusid tehisintellekti võimekusest, tehisaru ohutusest ja sellest, et inimkonnal on vajadus õppida elama maailmas koos tehisintellektiga. Tehisintellekti kasutamise juures tuuakse tihti välja, et sisuloome autentsuse kontrollitavus muutub eraldi väärtuseks.

Ennustatakse, et Chat GPT tulek muudab oluliselt näiteks haridust. Kuulda on olnud ka põnevaid ennustusi, et paari aasta pärast võtab tehisintellekt Google’ilt “maailma üle”. Asjatundjad arvavad, et edukas on see inimene, kes suudab uut moodi tööriista kõige edukamalt ära kasutada. Inimese rolliks jääb ikkagi säde või eripära leidmine, mis selle kõigile kättesaadava tööriistaga loodu eriliseks muudab.

Lensa AI

Lensa AI on väga populaarne nutirakendus, mis kasutaja poolt üles laetud kümne selfi baasil loob inimesest fantaasiarikkaid pilte. Näha endast imelisi kunstipäraseid töötlusi on pannud miljonid inimesi ka seda võimalust ära kasutama (selle teksti kirjutamise hetkel on Play poest äppi 10 miljonit korda alla laetud).

Taoliste rakenduste kasutamine ja nendega oma isikuandmete (fotod loetakse isikuandmeteks) jagamine võib aga kaasa tuua mitmeid ohte, sest on keerukas kontrollida, kes ja mida sinu isikuandmetega teeb. Tõsidust lisab see, et korduvalt on välja toodud Lensa AI rakenduse omanike seoseid Venemaa ja Hiinaga. Lensa AI on sageli vastuolus ka autoriõigustega, sest oma piltide loomiseks kasutav see autoriõiguste all olevaid teoseid (nt maale). Mõned kasutajad on häiritud ka sellest, et fotode põhjal loodud “ilusate piltide” kõrval luuakse vahel ka seksuaalse alatooniga pilte. Lisaks võib taoline “digitaalne ilukirurgia” tekitada kasutajates ebakindlust oma tegeliku välimuse osas.

Tehismõistus joonistab ja maalib

Canva.com – Text to Image

Mõnikord võib vajaliku pildi otsimine üsna palju aega nõuda. Siinkohal on alternatiiviks tehismõistus, mis võib soovitud teemal luua väga mitmesuguseid teoseid. Näiteks tuntud Canva keskkonnas on funktsionaalsus nimega Text to image, mis loob kasutada etteantud kirjelduse baasil pilte. Kasutaja saab valida erinevate stiilide vahel või jätta stiilivaliku tehismõistuse otsustada. Mina katsetasin fraasiga “Elas metsas muti-onu, keset noori ja vanu kuuski, kadakpõõsa juure all, eluruum tal sügaval.” Esmalt tõlkisin selle inglise keelde ja seejärel sain tulemuseks neli erinevat nägemust.

Kuvatõmmis Canva keskkonnast

Night Cafe

Night Cafe kasutab erinevaid tehisintellekti algoritme, mille abil loob tekstis olevatest märksõnadest vägagi kunstipäraseid pilte. Tasuta kujutiste hulk on küll piiratud, aga ikkagi katsetamist väärt. Mina läksin jällegi mutionule kodu looma.

Night Cafe keskkonnas AI abil loodud pildike mutionu kodust.

DALL·E 2

DALL·E 2 loodud samuti OpenAI start-up’i poolt ning üks kuulsamaid keskkondi, kus tehismõistuse abil realistlikke pilte saab luua. Kasutamiseks on vajalik konto olemasolu. DALL·E 2 nägemus mutionu elupaigast sai selline.

DALL·E 2 abil loodud pildid

Deep Dream

Deep Dream vajab samuti näiteks Google kontoga sisse logimist. Seejärel saab tehisintellekti algoritme kasutades luua pilte ja valida ka nende stiili. Mutionu sai seekord sellisesse majakesse eluasemel.

Deep Dream abil loodud pilt

Deep AI

Deep AI on päris mitmeid aastaid olemas olnud pildikratt, mille abil uut kunsti luua. Kasutaja saab seejuures ka loodava pildi stiili valida. Kasutamine oli meeldivalt lihtne. Valisin välja kaks pilti: vahva näoga mutionu ning keskkaegse maali stiilis loodud pildi tema eluasemest kadakjuure all.

Starry AI

Viimaseks katsetasin Starry AI pildikratti, mis vajas paraku jälle Google’iga sisselogimist. Pilti majakesest esialgu kätte saada ei õnnestunudki, küll aga sain mitu vahvat kujutist sõbralikust mutionust. Lisasin selgitusse juurde, et vaja oleks ikkagi majakest ja nii õnnestus ka muti kodukest näha.

Allikad: