Tagasi Suhtlus ja koostöö digikeskkonnas-le

Pilvandmetöötlus

Selles peatükis:

  • saad teada, mis on pilv ja pilvandmetöötlus,
  • saad teada, kus su pilves asuvad failid tegelikult hoiustatud on,
  • õpid kuidas turvaliselt pilveteenuseid kasutada.

Mis on pilv?

Igapäevases elus räägitakse sageli, et andmeid hoiustatakse pilves. Mida see siis tähendab? Vaatame esmalt, kuidas inimese töökoht on läbi viimaste aastakümnete muutunud.

Video näitas ilmekalt, kuidas kõikvõimalikud töövahendid on tasapisi arvutisse kolinud. Tänapäeval on suur osa neist kättesaadav tänu mõnele pilvekeskkonnale. Arvutimaailmas tuleb mõiste „pilv“ 1990.ndatest
aastatest, kui pilvekujulise ikooniga hakati interneti ühendust tähistama. Järelikult võib väga lihtsustatult öelda, et “pilv” tähendab interneti olemasolu. Andmeid „pilves hoidma“ ja „pilves töötama“ tähistab seega tegevusi, mille jaoks on vajalik internetiühendus, sest osa tööprotsessist toimub oma arvutist eemal.

Pilvandmetöötluse (inglise keeles cloud computing) korral on arvutikasutaja failid salvestatud mitte tema oma arvutisse vaid kaugarvutites (serverites), millele ligi pääsemiseks on vaja inteternetti ja spetsiaalset tarkvara nagu näiteks veebilehitsejat ehk brauserit (nt Google Chrome, Mozilla Firefox, Edge, Safari jt). Tänu interneti olemasolule saab arvutikasutaja seega igal ajahetkel ja kohas kasutada oma arvutist pea piiramatult suuremat arvutusvõimsust ja failide hoiustamisruumi.

Lisaks andmete salvestamisele ning töötlemisele võimaldab pilvetehnoloogia kasutada ka pilves
(internetis) paiknevaid teenuseid ehk pilveteenused. Sellisteks teenusteks on näiteks internetipõhised e-postiteenused (nt Gmail, Outlook jt), suhtlusvõrgud (nt Instagram, Snapchat jt). Samuti saab pilveteenusena kasutada tekstitöötluslahendusi (nt Word Online, Google Docs), ajaplaneerijaid, kalendreid või
dokumentide failihaldussüsteeme (nt OneDrive, Google Drive).

Tuntuimad pilveteenusepakkujad

Kus minu pilves olevad failid tegelikult asuvad?

Oletame, et lood ühe faili, näiteks teed foto või kirjutad kooli jaoks referaadi ning salvestad oma faili pilve, nt kas OneDrive’i või Google Drive’i. Eelnevalt lugesid, et selliselt hoiustatud andmed asuvad kusagil kaugarvutites ja neile ligi pääsemiseks vajad internetti. Aga kus minu loodud fail siis ikkagi asub?

Pilveteenuste pakkujatel on rajatud tohutu suured andmekeskused ehk andmepargid (inglise keeles data center). Andmepargid koosnevad tuhandetest serveritest ja andmesalvestussüsteemidest ning võtavad sageli enda alla suisa hektarite suurusi maa-alasid. Lisaks on need väga tugevalt turvatud ning kasutavad kõrgtehnoloogilisi lahendusi.

Microsofti andmepark Dublinis (allikas)
Microsofti andmepark Dublinis (allikas)
Meta (Facebooki) andmepark Nebraskas (allikas)

Järgnev video võimaldab meil natuke sisse piiluda Microsofti andmeparki. NB! Kui jääd inglise keelega hätta, siis lülita sisse automaatselt tõlgitud subtiitrid. See on küll “eesti keele laadne toode”, aga natuke ikka teeb video arusaadavamaks.

Tahad rohkem teada? Mine Microsofti andmeparki virtuaaltuurile.

Pilves töötamine ja turvalisus

Pilvandmetöötlus pakub kasutajatele mitmeid eeliseid:

  • Oma andmetele on ligipääs tagatud kõikjalt kus on internetiühendus.
  • Ühte dokumenti saab korraga muuta palju inimesi.
  • Andmetest tehakse automaatselt ja pidevalt varukoopiaid.
  • Pilve on võrreldes sülearvuti või mälupulgaga keerulisem varastada või kaotada.

Samuti on pilveteenuste kasutamine kasulik ettevõtetele:

  • Tasuta või minimaalse hinnaga suur salvestusmaht.
  • Mugav ja asukohast sõltumatu juurdepääs.
  • Kulude kokkuhoid.
  • Pole vaja osta tarkvara.
  • Pole vaja kulukaid servereid ja salvestusseadmeid.
  • Innovatsiooni arengu soodustamine.

Siiski ei ole kõik muretu. Peamised miinused on seotud privaatsuse ja turvalisusega. Kasutajad ei oma kontrolli selle üle, kui turvaliselt teenusepakkuja nende andmetega ringi käib. Kasutades üht teenusepakkujat võib olla selle vahetamine teise vastu keerukas, sest kõik süsteemid ei pruugi ühilduda.

Kuidas saan kasutajana ise oma tegevust pilves turvalisemaks muuta?

Parim, mida arvutikasutaja saab oma andmete kaitseks teha on: kaitsta oma andmeid turvalise salasõnaga.

Kuidas turvalist parooli luua? RIA (Riigi Infosüsteemide Amet) soovitab:

  • Parooli pikkus võiks olla vähemalt 12 tähemärki.
  • Eelista salasõna asemel salafraasi (nt arvuti123 asemel kasuta Minu k00liarvuti parooL 0n Arvuti123!)
  • Salasõna/salafraas ei tohi olla kergesti ära arvatav (nt sinu või pereliikme ees- ja perekonnanimi või sünniaeg).
  • Kasuta paroolihaldurit (nt LastPass, Bitwarden, 1Password, Dashlane ja KeePass).
  • Unikaalse ja meeldejääva paroolipõhja loomiseks võid kasutada lehte rabool.eu.

Palju kasulikke nippe leiad RIA lehelt veelgi.

Kasutatud allikad

  • Parooli loomine ja kasutamine. (2022). RIA: https://www.ria.ee/kuberturbe-nouanded/nouanded-internetikasutajale/parool
  • Pilv – hea või halb. (2014). BCS Koolitus: http://www.bcskoolitus.ee/pilv-hea-voi-halb
  • Pilvtöötlus, pilvtehnoloogia. (kuupäev puudub). AKIT – andmekaitse ja infoturbe leksikon: https://akit.cyber.ee/term/1173
  • Roach, J. (2021). Microsoft’s virtual datacenter grounds ‘the cloud’ in reality. Innovation Storys. Microsoft: https://news.microsoft.com/innovation-stories/microsofts-virtual-datacenter-grounds-the-cloud-in-reality/
  • Rosin, J. (2017). Mis asi see pilv ikkagi on? 4 programmi, millega teha oma esimesed sammud pilve. DigiGeenius: https://geenius.ee/rubriik/pilveteenused/mis-asi-see-pilv-ikkagi-4-programmi-millega-teha-oma-esimesed-sammud-pilve/